{"id":7130,"date":"2010-08-22T19:28:46","date_gmt":"2010-08-22T16:28:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7130"},"modified":"2010-08-22T19:28:46","modified_gmt":"2010-08-22T16:28:46","slug":"nanoskaalas-valgust-juhtiv-antenn","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7130","title":{"rendered":"Nanoskaalas valgust juhtiv antenn"},"content":{"rendered":"

Nanotehnoloogia lubab tulevikus palju uuendusi sensoritele ja optilistele komponentidele, kuid nende v\u00e4ikesed m\u00f5\u00f5tmed tekitavad kasutajatele raskusi infovahetusel nende seadmetega. Hiljuti demonstreerisid Hispaania teadlased uudset lahendust sellele probleemile, kinnitades selleks nanoskaalas objektide k\u00fclge ‘antenni,’ mis optilisi andmeid \u00fclit\u00e4pselt v\u00e4lja\u00a0annab ja vastu v\u00f5tab.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Nanoantenn toimib t\u00e4nu kvantkiirgajale. Kvantt\u00e4pist kiiratud valgus juhitakse t\u00e4nu antennile \u00fchte konkreetsesse suunda. Metallist nanostruktuur on k\u00f5igest \u00fche lainepikkuse pikkune. Pilt: ICFO, Barcelona<\/p><\/div>\n

Nanoskaalas antennil on voolujuhtivateks osadeks ridamisi asetatud kullast nanovardad. Vardad on asetatud nii, et pealelangev valgus p\u00e4\u00e4stab kulla pinnal valla plasmonid – miljardite elektronide kollektiivsed lainetused – t\u00e4nu\u00a0resoneerumisele kiirgub samas suunas ka sekundaarne valgus, kirjutab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Niek van Hulst<\/strong> ning kolleegid Fotoonikateaduste Instituudist<\/strong>(Institute for Photonic Sciences, ICFO) Barcelonast koos teadlastega Katalaani Teaduste ja Uurimust\u00f6\u00f6 Instituudist<\/strong>(Catalan Institute for Research and Advanced Studies, ICREA) valmistasid suurel hulgal nanoskaalas antenne, millede koostisesse kuulusid v\u00e4ikesed parasiitsed elemendid ehk kullast nanovardad, mis litograafia abil klaassubstraadile s\u00f6\u00f6vitati. \u00dcksiku antenni pikkus ulatus 830 nanomeetrini,\u00a0\u00a0kahe antenni\u00a0vahele j\u00e4eti aga 175 nanomeetrit vaba ruumi.<\/p>\n

Antennide \u00fchendamisel osakestega kasutas van Hulsti t\u00f6\u00f6r\u00fchm taaskord litograafiat, mille abil substraati lisati kvantt\u00e4pid – nanoskaalas pooljuhtmaterjalist t\u00fckikesed, kus elektronide(v\u00f5i aukude) elektroonilisi omadusi saab t\u00e4ppide suuruse muutmisel kontrollida. Kvantt\u00e4ppide asetamisel kullast toiteelementide l\u00e4hedusse suudeti kvantt\u00e4pid nanoantennide m\u00f5juv\u00e4ljaga \u00fchendada.<\/p>\n

Van Hulsti t\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas, et sellise konfiguratsiooniga kiirgus kvantt\u00e4ppidest luminestsents-spektris asuv valgus kitsa koonusekujulise kiirena. ,,Sellel uuel nanooptilisel tehnoloogial on rakendusi kvantoptilistes tehnoloogiates kui ka v\u00e4ikeste kemikaalikogumite detekteerimisel,” s\u00f5nas Alberto Curto<\/strong>, \u00fcks uurimuse l\u00e4bi viinud teadlasi.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Unidirectional Emission of a Quantum Dot Coupled to a Nanoantenna<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nanotehnoloogia lubab tulevikus palju uuendusi sensoritele ja optilistele komponentidele, kuid nende v\u00e4ikesed m\u00f5\u00f5tmed tekitavad kasutajatele raskusi infovahetusel nende seadmetega. Hiljuti demonstreerisid Hispaania teadlased uudset lahendust sellele probleemile, kinnitades selleks nanoskaalas objektide k\u00fclge ‘antenni,’ mis optilisi andmeid \u00fclit\u00e4pselt v\u00e4lja\u00a0annab ja vastu v\u00f5tab. Nanoskaalas antennil on voolujuhtivateks osadeks ridamisi asetatud kullast nanovardad. Vardad on asetatud nii, et […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7130","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7130","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7130"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7130\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7130"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7130"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7130"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}