{"id":7133,"date":"2010-08-22T19:51:27","date_gmt":"2010-08-22T16:51:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7133"},"modified":"2011-08-08T23:16:21","modified_gmt":"2011-08-08T20:16:21","slug":"nanoskaalas-ebauhtlused-ulijuhtides-lopuks-lahti-seletatud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7133","title":{"rendered":"Laengutiheduse eba\u00fchtluse m\u00f5ju \u00fclijuhile viimaks lahti seletatud"},"content":{"rendered":"<p><strong>Vastavalt Oak Ridge&#8217;i Riikliku Laboratooriumi Energiaosakonnas l\u00e4bi viidud uurimusele t\u00f6\u00f6tavad \u00fclijuhid optimaalselt t\u00e4nu laengutiheduste eba\u00fchtlasele paiknemisele juhi nanostruktuuris.<\/strong><\/p>\n<p>Soovides paremini m\u00f5ista k\u00f5rgtemperatuuriliste \u00fclijuhtide d\u00fcnaamikat kirjutasid ORNL&#8217;i teadlased \u00fcmber numbrilise Hubbardi mudeli arvutuskoodi, mille\u00a0p\u00f5hjal varem arvati, et vaselisandiga \u00fclijuhtivad materjalid ehk <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Cuprate\">kupraadid<\/a>\u00a0on homogeense struktuuriga(elektronide tihedus on igas aatomis sama),\u00a0vahendab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2010\/08\/100809142046.htm\">Sciencedaily.com<\/a>.<a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/100809142046-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-medium wp-image-7134\" title=\"100809142046-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/100809142046-large-300x117.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"117\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/100809142046-large-300x117.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/100809142046-large-250x97.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/100809142046-large.jpg 600w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>[\/caption]<\/p>\n<p>,,Kupraadid ning teised \u00fclijuhtidena kasutatavad keemilised \u00fchendid vajavad t\u00f6\u00f6tamiseks v\u00e4ga madalaid temperatuure, m\u00f5nikord lausa absoluutsele nullile l\u00e4henevaid, vaid siis kaob \u00fclijuhis kogu takistus&#8221; selgitas<strong> Jack Wells<\/strong>, \u00fcks arvutusmeetodi v\u00e4lja arendanud teadlasi.<\/p>\n<p>Faasi\u00fcleminekuni j\u00f5udmiseks jahutatakse \u00fclijuhte vedela l\u00e4mmastiku abil. Mida k\u00fclmemaks\u00a0juhtiv materjal\u00a0tuleb\u00a0takistuseta \u00fclijuhi faasi saavutamiseks teha seda v\u00e4hemefektiivsem ning kallim \u00fclijuht-energiastruktuur on. Selliste infrastruktuuride alla k\u00e4ivad ka <a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Magneth\u00f5ljukrong\">magneth\u00f5ljukrongides<\/a>, <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Magnetic_resonance_imaging\">magnetresonantstomograafias<\/a>, osakestekiirendites ning m\u00f5ningates elektrijaamades kasutatavad \u00fclijuhts\u00fcsteemid.<\/p>\n<p>,,T\u00e4nu sellele, et avastasime, et laengutiheduste eba\u00fchtlus kriitilist temperatuuri k\u00f5vasti suurendab, saame n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida: kas on olemas optimaalne eba\u00fchtlus?&#8221; lausus Wells. Ideaalis muutuks materjal \u00fclijuhtivaks kergestisaavutataval ning stabiilsena hoitaval temperatuuril, kaotades seega \u00e4ra infrastruktuuri jahutamisega kaasnevad kulud.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2010\/08\/100809142046.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vastavalt Oak Ridge&#8217;i Riikliku Laboratooriumi Energiaosakonnas l\u00e4bi viidud uurimusele t\u00f6\u00f6tavad \u00fclijuhid optimaalselt t\u00e4nu laengutiheduste eba\u00fchtlasele paiknemisele juhi nanostruktuuris. Soovides paremini m\u00f5ista k\u00f5rgtemperatuuriliste \u00fclijuhtide d\u00fcnaamikat kirjutasid ORNL&#8217;i teadlased \u00fcmber numbrilise Hubbardi mudeli arvutuskoodi, mille\u00a0p\u00f5hjal varem arvati, et vaselisandiga \u00fclijuhtivad materjalid ehk kupraadid\u00a0on homogeense struktuuriga(elektronide tihedus on igas aatomis sama),\u00a0vahendab Sciencedaily.com.[\/caption] ,,Kupraadid ning teised \u00fclijuhtidena kasutatavad keemilised [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7133","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7133","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7133"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7133\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7133"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7133"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7133"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}