{"id":71352,"date":"2015-04-01T23:44:24","date_gmt":"2015-04-01T20:44:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=71352"},"modified":"2015-04-06T00:00:59","modified_gmt":"2015-04-05T21:00:59","slug":"uudne-8-sudamikuga-optiline-fiiber-annab-suurema-ulekandekiiruse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=71352","title":{"rendered":"Uudne 8 s\u00fcdamikuga optiline fiiber annab suurema \u00fclekandekiiruse"},"content":{"rendered":"<p>Tavaliselt r\u00e4\u00e4gime, et kui internet tuleb l\u00e4bi fiiber-optilise andmeside, siis k\u00fcllap on see ka piisavalt kiire. Aga andmemahud aina suurenevad ja t\u00e4na otsitakse aktiivselt v\u00f5imalusi, kuidas optilistest fiibritest veel rohkem kiirust v\u00e4lja pigistada. See v\u00f5ib esmapilgul \u00fcllatavgi tunduda, aga kiiremaid \u00fchendusi vajatakse ka n\u00e4iteks naabertubades paiknevate arvutite vaheliseks andmesideks &#8211; suuremate arvutis\u00fcsteemide puhul on tavaline, et arvutid koosnevad paljudes omavahel pidevas suhtluses olevatest moodulitest (vt pilti k\u00f5ige all).<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/SumiM1.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-71355\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/SumiM1.png\" alt=\"SumiM1\" width=\"247\" height=\"245\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/SumiM1.png 247w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/SumiM1-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 247px) 100vw, 247px\" \/><\/a> N\u00fc\u00fcd on Sumitoro Electric Industries nimeline firma loonud optilise fiibri, milles on kokku kaheksa optilist s\u00fcdamikku (vt k\u00f5rvalolevat pilti) ja millega saab edastada andmeid kiirusega 100Gbit\/s. Iseenesest ei ole see number rekordiline &#8211; viimase aasta jooksul on teatatud mitme s\u00fcdamikuga fiibritest, millega saab andmeid edasi anda kiirusega kuni 10<sup>15<\/sup> bitti sekundis (Pbit\/s), st k\u00fcmme tuhat korda kiiremini. Uus fiiber on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne selle poolest, et k\u00f5ik kaheksa s\u00fcdamikku mahuvad standardse, 125 mikromeetrise j\u00e4medusega fiibri sisse, st tegemist on k\u00f5ige tihedamalt pakitud s\u00fcdamikega fiibriga, mis seni suudetud luua. Just l\u00e4hi\u00fchenduste puhul on see oluline &#8211; mida peenikesem fiiber, seda painduvam.<\/p>\n<p>Allikas:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/optics.org\/news\/6\/3\/47\">http:\/\/optics.org\/news\/6\/3\/47<\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/Columbia_Supercomputer_-_NASA_Advanced_Supercomputing_Facility.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-71356 size-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/Columbia_Supercomputer_-_NASA_Advanced_Supercomputing_Facility-1024x743.jpg\" alt=\"Columbia_Supercomputer_-_NASA_Advanced_Supercomputing_Facility\" width=\"1024\" height=\"743\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/Columbia_Supercomputer_-_NASA_Advanced_Supercomputing_Facility-1024x743.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/Columbia_Supercomputer_-_NASA_Advanced_Supercomputing_Facility-300x218.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tavaliselt r\u00e4\u00e4gime, et kui internet tuleb l\u00e4bi fiiber-optilise andmeside, siis k\u00fcllap on see ka piisavalt kiire. Aga andmemahud aina suurenevad ja t\u00e4na otsitakse aktiivselt v\u00f5imalusi, kuidas optilistest fiibritest veel rohkem kiirust v\u00e4lja pigistada. See v\u00f5ib esmapilgul \u00fcllatavgi tunduda, aga kiiremaid \u00fchendusi vajatakse ka n\u00e4iteks naabertubades paiknevate arvutite vaheliseks andmesideks &#8211; suuremate arvutis\u00fcsteemide puhul on tavaline, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":71355,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-71352","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/71352","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=71352"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/71352\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/71355"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=71352"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=71352"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=71352"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}