{"id":7137,"date":"2010-08-22T20:43:26","date_gmt":"2010-08-22T17:43:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7137"},"modified":"2010-08-22T22:21:32","modified_gmt":"2010-08-22T19:21:32","slug":"isepuhastav-tehnoloogia-marsilt-hoiaks-paikesepaneelid-tolmuvabana","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7137","title":{"rendered":"Isepuhastuv tehnoloogia hoiab p\u00e4ikesepaneelid tolmuvabana"},"content":{"rendered":"

Eile demonstreerisid teadlased uut lahendust p\u00e4ikesepaneelide tolmuseks saamise probleemile: isepuhastuvad p\u00e4ikesepaneelid. Tehnoloogia ise p\u00f5hineb Marsi missioonidel kasutatud lahendustel.<\/strong><\/p>\n

Oma uurimust\u00f6\u00f6d tutvustavas ettekandes kirjeldasid teadlased, kuidas isepuhastuv kattepind p\u00e4ikeseelementide pinnal suurendab p\u00e4ikesekiirgusest elektrienergia tootmise efektiivsust ning v\u00e4hendab hoolduskulusid suurtes p\u00e4ikesepaneelide parkides.<\/p>\n

,,Meie tehnoloogia on kasutatav nii v\u00e4ikse- kui ka suurem\u00f5\u00f5tmeliste fotogalvaaniliste s\u00fcsteemide puhul. Meie andmete kohaselt on see ainus automaatse isepuhastava s\u00fcsteemiga tehnoloogia, mis ei n\u00f5ua ei vett ega mehaanilist liikumist,” s\u00f5nas Malay K. Mazumder<\/strong>, uurimuse peamisi l\u00e4biviijaid.

\"\"<\/a>

Suurem\u00f5\u00f5tmeline p\u00e4ikesepaneelide park. Pilt: US Air Force<\/p><\/div><\/p>\n

P\u00e4ikesepaneelide kasutamine t\u00f5usis vahemikus 2003-2008 50% v\u00f5rra ning ennustuste kohaselt kasvab see\u00a0iga aastaga veel\u00a025% v\u00f5rra. Suured p\u00e4ikesepaneelide pargid eksisteerivad praegu juba Ameerika \u00dchendriikides, Hispaanias, Saksamaal, L\u00e4his-Idas, Austraalias ja Indias. Traditsiooniliselt asuvad need pargid k\u00f5rvetava P\u00e4ikesega k\u00f5rbealadel kus kuiv ilm ja tuuled paiskavad tolmu \u00f5hku, kust see hiljem p\u00e4ikesepaneelidele langeb. Tolm piirab\u00a0paneelidele langeva valguse hulka, v\u00e4hendades seega ka toodetava energia kogust. Sellistes paikades on puhas vesi raskesti k\u00e4ttesaadav, tehes paneelide puhastamise kulukaks.<\/p>\n

,,4 grammine kogus tolmu \u00fche ruutmeetrisel pinnal v\u00e4hendab p\u00e4ikeseenergia muundamise efektiivsust 40% v\u00f5rra,” selgitas Mazumder. ,,Arizonas langeb paneelidele igas kuus 4 korda nii palju. Need numbrid on L\u00e4his-Idas, Austraalias ja Indias veelgi suuremad.”<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6s NASAga t\u00f6\u00f6tasid Mazumder ja kolleegid selle tehnoloogia esialgselt v\u00e4lja Kuu ja Marsi missioonide jaoks. ,,Marsil on kuiv ja tolmune keskkond ning p\u00e4ikeseenergiaga varustatavad kulgurid ning tuleviku mehitatud missioonid ei tohi tolmu p\u00e4rast h\u00e4tta j\u00e4\u00e4da. Sama ei tohiks teha ka Maal asuvad p\u00e4ikesepaneelid,” s\u00f5nas Mazumder.<\/p>\n

Isepuhastav tehnoloogia h\u00f5lmab endas l\u00e4bipaistva ja elektriliselt tundliku materjali kandmist klaasile v\u00f5i l\u00e4bipaistvale plastmasskilele, mis paneeli katavad. Sensorid j\u00e4lgivad tolmukoguseid paneeli pinnal ning kui\u00a0see j\u00f5uab kriitilise piirini, materjal pingestatakse.\u00a0Elektrilaeng saadab tolmu \u00e4raajava laine \u00fcle materjali pinna, t\u00f5stes tolmu \u00fcles ning\u00a0l\u00fckates selle paneeli \u00e4\u00e4rtelt maha.<\/p>\n

Mazumderi s\u00f5nul eemaldab protsess kahe minuti jooksul ligi 90% paneelile langenud tolmust ning vajab puhastustoimingute jaoks vaid v\u00e4ikest kogust paneeli poolt toodetud energiast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eile demonstreerisid teadlased uut lahendust p\u00e4ikesepaneelide tolmuseks saamise probleemile: isepuhastuvad p\u00e4ikesepaneelid. Tehnoloogia ise p\u00f5hineb Marsi missioonidel kasutatud lahendustel. Oma uurimust\u00f6\u00f6d tutvustavas ettekandes kirjeldasid teadlased, kuidas isepuhastuv kattepind p\u00e4ikeseelementide pinnal suurendab p\u00e4ikesekiirgusest elektrienergia tootmise efektiivsust ning v\u00e4hendab hoolduskulusid suurtes p\u00e4ikesepaneelide parkides. ,,Meie tehnoloogia on kasutatav nii v\u00e4ikse- kui ka suurem\u00f5\u00f5tmeliste fotogalvaaniliste s\u00fcsteemide puhul. Meie andmete kohaselt […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7137","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7137"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7137\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7137"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7137"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}