{"id":715,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=715"},"modified":"2011-08-08T23:35:04","modified_gmt":"2011-08-08T20:35:04","slug":"maailma-suurim-veepommitaja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=715","title":{"rendered":"Maailma suurim veepommitaja"},"content":{"rendered":"<div style=\"font-weight: bold; text-align: justify;\">Metsatulekahjkud satuvad j\u00e4rjest tihmeini pressi hammasrataste vahele ning seep\u00e4rast on inimesed nii Eestis kui ka USA-s \u00fchtmoodi teadlikud sellest ohust. USA-s kasutatakse v\u00e4ga agaralt suurp\u00f5lengute kustutamisel lennukite abi. Sep\u00e4rast nuputasid firma Evergreen International Aviaton insenerid v\u00e4lja maailma suurima kustutuslennuki.<br \/><br style=\"font-weight: normal;\" \/><span style=\"font-weight: normal;\">Sisuliselt on tegu Boeing 747, mis on praegu maailma <\/p>\n<table rules=\"none\" frame=\"void\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"10\" border=\"0\" align=\"right\" style=\"border-style: none; width: 40%; background-image: none; float: right; text-align: left; vertical-align: top;\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img decoding=\"async\" hspace=\"0\" border=\"0\" align=\"bottom\" src=\"pildid\/Boeing1.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"font-style: italic;\">\n<td>Hiigellennuk kustutuspulbrit puistamas (allikas <a href=\"http:\/\/www.Spiegel.de\">www.Spiegel.de<\/a>)<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>suurim reisilennuk, baasil tehtud tulkekustutajaga, mille v\u00e4limus on reisilennuki omaga \u00e4ravahetamiseni sarnane. Firma Evergreen juht juba nimetas selle lennuki &quot;K\u00f5igi veepommitajate emaks&quot; ja selleks on p\u00f5hjust, sest suudab see kustutushiiglane v\u00f5tta pardale 75 tonni vett v\u00f5i kustutuspulbrit ning kustutust\u00f6\u00f6del on v\u00f5imalik reguleerida isegi kukkuvate veepiiskade suurust ja tihedust.<\/p>\n<p><\/span><span style=\"font-weight: normal;\">Mike Padilla, California osariigi tulet\u00f5rje lennukommando juht, t\u00f5des samas, et see asi on nii hiiglaslik, et ta p\u00e4ris t\u00e4pselt ei teagi kuidas seda kasutada. Kriitika t\u00f5rjumiseks korraldas lennuk aga ridamisi edukaid kustuslende, kus ta t\u00f5estas et umes 260 km tunnikiiruse pealt suudab ta t\u00e4pselt isegi v\u00e4iksemaid tulekoldeid veetormi matta. \u00dcheks suureks eeliseks olla veel v\u00e4iksemad kasutuskulud (25 000 dollarit tunni kohta), sest hiigellennuk lihtsalt v\u00f5imaldab rohkem vett p\u00f5lengute peale kasta.<\/p>\n<table rules=\"none\" frame=\"void\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"10\" border=\"0\" align=\"left\" style=\"border-style: none; width: 40%; background-image: none; float: left; text-align: left; vertical-align: top;\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img decoding=\"async\" hspace=\"0\" border=\"0\" align=\"bottom\" src=\"pildid\/Boeing2.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"font-style: italic;\">\n<td>Kunstniku n\u00e4gemus lennukeist linnareidil (allikas <a href=\"http:\/\/www.Spiegel.de\">www.Spiegel.de<\/a>)<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Lennuk peaks olema pioneer, n\u00e4itamaks, et hiigellennukeist saab innovatiivse tenoloogiaga h\u00f5lpsasti v\u00e4ga head kustutslennukid teha. See peaks lahendama probleemi, mida hakata peale Korea s\u00f5ja aegsete hiigelpommitajatega, millel s\u00f5jaline v\u00e4\u00e4rtus puudub. Erilist m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib lennuki survetankimiss\u00fcsteem, mis Boeingu t\u00e4hisega 947, tunduvalt effektiivsemaks kui eelmise hiigelkustutaja Lockheed P-3 Orioni muudab. Samuti on v\u00e4ga kiiduv\u00e4\u00e4rne kustutus\u00fcsteem, mis lubab teha kustutust\u00f6id kuni verandi kilomeetri madalusel ja hoiab lennuki stabiilsena ka hetkel kui kogu see veemeri lennuki kerest v\u00e4ja voolab.<\/p>\n<p>Lennukile on oma heakskiidu andnud ka tulet\u00f5rje \u00dcRO ehk \u00dcleilmne tulej\u00e4lgimiskeskus, mille juht Johann Georg kiidab uut lennukit, kuid mainib samas , et v\u00f5it tule \u00fcle saavutatkse ikka maapeal labida ja liivaga.<\/p>\n<p>Allikas: Spiegel-ONLINE (<a href=\"http:\/\/www.spiegel.de\/spiegel\/0,1518,425340,00.html\">http:\/\/www.spiegel.de\/spiegel\/0,1518,425340,00.html<\/a>)<\/span><\/div>\n<div style=\"font-weight: bold; text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: normal;\"><\/span><\/div>\n<div style=\"font-weight: bold; text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: normal;\"><\/span><span style=\"font-weight: normal;\">T\u00f5lkis: Tiit Sepp<\/span><\/div>\n<div style=\"font-weight: bold; text-align: justify;\"><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Metsatulekahjkud satuvad j\u00e4rjest tihmeini pressi hammasrataste vahele ning seep\u00e4rast on inimesed nii Eestis kui ka USA-s \u00fchtmoodi teadlikud sellest ohust. USA-s kasutatakse v\u00e4ga agaralt suurp\u00f5lengute kustutamisel lennukite abi. Sep\u00e4rast nuputasid firma Evergreen International Aviaton insenerid v\u00e4lja maailma suurima kustutuslennuki.Sisuliselt on tegu Boeing 747, mis on praegu maailma Hiigellennuk kustutuspulbrit puistamas (allikas www.Spiegel.de) suurim reisilennuk, baasil [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-715","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/715","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=715"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/715\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=715"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=715"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=715"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}