{"id":716,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=716"},"modified":"2011-08-08T23:35:11","modified_gmt":"2011-08-08T20:35:11","slug":"uue-pilguga-klaasile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=716","title":{"rendered":"Uue pilguga klaasile"},"content":{"rendered":"
USA f\u00fc\u00fcsikud ja insenerid avastasid, et klaas on v\u00f5imeline v\u00f5tma oma algse oleku peale suure energiaga elektronidega pommitamist. Tulemused n\u00e4itavad, et vaatamata varem arvatule, on klaasjas olek termod\u00fcnaamiliselt \u00e4\u00e4rmiselt stabiilne. Lisaks sellele, et avastus on fundamentaalselt oluline, v\u00f5ib sel olla ka t\u00e4htis roll tuumaj\u00e4\u00e4tmete s\u00e4ilitamisel (Phys. Rev. Lett. 96 205506).<\/span>
<\/div>\n

Klaasja oleku m\u00f5istmine on \u00fcks viimaseid lahendamata m\u00f5istatusi tahkete materialide f\u00fc\u00fcsikas. Klaasid on raske uurimisobjekt, sest nagu vedelikelgi, puudub neil pikaajaline korrastatud olek. Klaasid moodustuvad, kui sulanud materjal jahtub nii kiiresti, et aatomitel pole aega kristallv\u00f5re moodustamiseks, millel on madalam energia ja stabiilsem olek.<\/p>\n

M\u00f5ned klaasid peavad vastu tuhandeid aastaid. <\/p>\n\n\n\n\n
<\/td>\n<\/tr>\n
ADF anal\u00fc\u00fcsi pilt, enne, kiire l\u00e4bimise ajal ja p\u00e4rast, allikas: www.physicsweb.org<\/a><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n
See ning fakt, et klaas neelab v\u00e4ga efektiivselt kiirgust, on viinud teadalsed arvamuseni, et seda v\u00f5iks kasutada teatud liiki tuumaj\u00e4\u00e4tmete s\u00e4ilitamisel. R\u00e4nil p\u00f5hinev klaas (see tavaline, mis akendelgi) on siiski kergesti kahjustatav ioonide, elektronide ja UV kiirte poolt. Selliseid kahjustusi peetakse p\u00f6\u00f6rdumatuteks.<\/div>\n

<\/p>\n

Et asjast rohkem aimu saada, uurisid Andre Mkhoyan ja kolleegid Cornelli \u00dclikoolist k\u00f5rge energiaga elektronide m\u00f5ju \u00f5hukesele alumino-silikaat klaasist filmile, mis sisaldas lisaks CaO molekule. See klaas sisaldas veel amorfseid Al2<\/sub>O3<\/sub> ning SiO2<\/sub>.<\/div>\n
Alustuseks fokuseerisid uurijad 100 KeV elektronide kiire kahe minuti v\u00e4ltel proovi pinnale (ca 6 nm2<\/sup>). J\u00e4rgmiseks j\u00e4lgisid nad reaalajas klaasile tehtud kahjustusi. Selleks vaadeldi keemilise kooseisu muutumist, kasutades elektroni energia kaotamise spektroskoopia (electron energy loss spectroscopy (EELS)) tehnikat ning \u201er\u00f5ngakujulise tumeda v\u00e4lja\u201c("annular dark field" (ADF)) kujutisi. Siis l\u00fclitati kiir v\u00e4lja.<\/div>\n

<\/p>\n

Umbes kaks minutit hiljem viisid uurijad taas l\u00e4bi EELS-i ning ADF-i kujutised, et teha kindlaks klaasi koostist. Tulemuste p\u00f5hjal oli n\u00e4ha, et l\u00f5ppseis oli sama, mis algseis ning klaas oli t\u00e4ielikult taastunud (pildil). Meeskond eeldab, et klaas on termod\u00fcnaamiliselt v\u00e4ga stabiilne, mis oli raskesti usutav t\u00e4nu tema ebakorrap\u00e4rasustele aatomite struktuuris. <\/div>\n

<\/p>\n

Teadlaste arvates v\u00f5ib taoliste klaaside stabiilsusest olla kasu radioaktiivsete materjalide s\u00e4ilitamisel. \u201eMeie eksperimentidest on n\u00e4ha, et klaasi suletud β-kiirguslike tuumaj\u00e4\u00e4tme poolt tehtud kahju paraneb iseenesest,\u201c v\u00e4idab Mkhoyan. \u201eNeed uuringud v\u00f5ivad omada suurt t\u00e4htsust \u00dchendriikide energia tulevikus, kuna Rahvusvaheline Teaduste Akadeemia soovitas 1994 a plutooniumi pikaajaliseks s\u00e4ilitamiseks eelisj\u00e4rjekorras klaasistamist.\u201c Sellegi poolest tuleb veel teha palju t\u00f6\u00f6d ning uurida teist t\u00fc\u00fcpi kiirguste m\u00f5ju klaasidele.<\/div>\n
Meeskonnal on plaanis leida alumino-silikaat klaaside taasumise piir ning avastada uusi stabiilseid klaaside s\u00fcsteeme.<\/div>\n

Allikas: http:\/\/www.physicsweb.org\/articles\/news\/10\/6\/1\/1
Koostas: ALI<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

USA f\u00fc\u00fcsikud ja insenerid avastasid, et klaas on v\u00f5imeline v\u00f5tma oma algse oleku peale suure energiaga elektronidega pommitamist. Tulemused n\u00e4itavad, et vaatamata varem arvatule, on klaasjas olek termod\u00fcnaamiliselt \u00e4\u00e4rmiselt stabiilne. Lisaks sellele, et avastus on fundamentaalselt oluline, v\u00f5ib sel olla ka t\u00e4htis roll tuumaj\u00e4\u00e4tmete s\u00e4ilitamisel (Phys. Rev. Lett. 96 205506). Klaasja oleku m\u00f5istmine on \u00fcks […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-716","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/716","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=716"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/716\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=716"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=716"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=716"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}