{"id":717,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=717"},"modified":"2011-08-08T21:17:57","modified_gmt":"2011-08-08T18:17:57","slug":"teeme-kliima-kulmemaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=717","title":{"rendered":"Teeme kliima k\u00fclmemaks!"},"content":{"rendered":"
Nobelist Paul Crutzen usub, et visates v\u00e4\u00e4velpomme statosf\u00e4\u00e4ri (10-50 km maapinnast) suudame me kliima soojenemise muuta kasv\u00f5i kliima jahenemiseks.<\/span> Kas \u00fcleilmse soojenemise probleem l\u00f5puks lahendatud?<\/span>

\nOlgem ausad, see ettepanek k\u00f5lab alul ikka v\u00e4ga imelikuna. Miks peaksime me tahtma p\u00f5letada v\u00e4\u00e4vlit v\u00e4\u00e4veldioksiidiks, mis on m\u00fcrgine gaas ning segunedes veeauruga p\u00f5hjustab happevihmu. See oleks nagu vabatahtlik “boonussaastamine”. Kuid vaatleme Paul Crutzeni, nobelisti ja atmosf\u00e4\u00e4rikeemiku, ettepanekut natuke l\u00e4hemalt. Nimelt pooldab 72. aastane teadlane v\u00e4\u00e4vli p\u00f5letamist v\u00e4\u00e4veldioksiidiks stratosf\u00e4\u00f6\u00e4ris, kus veeauru oluliselt pole, ning seal muundub v\u00e4\u00e4veldioksiid v\u00e4\u00e4vliosakesteks, mis p\u00f5hjustavad p\u00e4ikesekiirguse tagasipeegeldumist. Oma v\u00e4ite t\u00f5estuseks t\u00f5i atmosf\u00e4\u00e4rikeemik Pinatubo vulkaanipurske 1991. a, mis p\u00f5hjustas j\u00e4rgmisel aastal \u00fcleilmse poolekraadise temperatuurilanguse oma \u00f5hkupaisatud 20 tonni v\u00e4\u00e4veldioksiidi t\u00f5ttu.<\/div>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Pinatubo vulkaanipurse (Wikipedia)<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Pinatubo purske p\u00f5hjustatud tempratuurialang pani Crutzeni m\u00f5tlema, et kas t\u00f6\u00f6stusliku v\u00e4\u00e4veldioksiidiga ei saaks sama tulemust saavutada. Siin tekkis ka k\u00fcsimus, kas looduskaitsjate \u00fcks suurimaid edukaid v\u00f5itlusi, kampaania v\u00e4\u00e4veldioksiidi emissiooni vastu, mitte hoopis karuteene meie kliimale ei teinud? Crutzeni meelest on lahendus \u00fclimalt lihtne. Maa l\u00e4hedalt atmosf\u00e4\u00e4ri eraldunud v\u00e4\u00e4veldioksiid on \u00f5huringluses umbes n\u00e4dal, enne kui ta happevihmana v\u00f5i m\u00f5nel muul , pigem kahjulikul moel maapeale tagsi j\u00f5uab. Stratosf\u00e4\u00e4ris ringleksid v\u00e4\u00e4vliosakesed aga umbes kaks aastat ning nende kahjulik m\u00f5ju meie keskonnale oleks samuti m\u00e4rgatavalt v\u00e4iksem. Sellise taevak\u00fclmiku t\u00f6\u00f6lhoidmine maksaks ka k\u00f5igest umbes 25 kuni 50 miljardit dollarit. “Muidugi oleks s\u00fcsinikdioksiidi emissiooni v\u00e4hendamine primaarne eesm\u00e4rk. Aga ma kahtlen siiralt, et poliitikud sellega hakkama saksid,” lausub Crutzen.<\/p>\n

Ekspertide hinnangul peaks kliimasoojenemise<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Praeguseks Kyoto protokolli ratifitseerinud riigid (rohelisega), mitte ratifitseerinud (punasega) (Wikipedia)<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

v\u00e4hendamiseks v\u00e4hendama CO2<\/sub> emmisiooni 60 kuni 80 protsenti. Kuid kahjuks on reaalsus, et USA hoolimatuse t\u00f5ttu on isegi Kyoto protokolli m\u00e4rgatavalt tagasihoidlikumad eesm\u00e4rgid suhteliselt k\u00e4ttesaamatuks muutunud. Sellises seisus on teadlased tulnud ridamisi ulmelistele plaanidel, alustades kosmosesse Maa ette hiigelpeegli ehitamisest, l\u00f5petades ookeani pinna valgust peegeldavate plastikaatidega katmiseni.<\/p>\n

\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Paul Crutzen (NASA)<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/div>\n
Paljud teadlased nimetavad ka Crutzeni ettepanekut pigem ulmekirjanduse valda kuuluvaks. \u00dcheks suurimaks kriitikuks on Lennart Bengtsson Hamburgi Max Plancki meteoroloogiainstituudist, kelle s\u00f5nul pole v\u00f5imalik ennustada millist kahju v\u00f5ib p\u00fcsiv v\u00e4\u00e4vlisisalduse kasv atmosf\u00e4\u00e4ris p\u00f5hjustada. Samuti polevat v\u00f5imalik ette n\u00e4ha t\u00e4pselt milliseid \u00fchendeid ja kui palju selline v\u00e4\u00e4vlik\u00fcllastus seal p\u00f5hjustab. Ka Potsdami instituudi teadlase Stefan Rahmstorfi s\u00f5nul pole see hea m\u00f5te, sest el juhul peaksid mitmed j\u00e4rgnevad p\u00f5lved \u00fclij\u00e4rsu kliimasoojenemise t\u00f5kestamiseks pidevalt v\u00e4\u00e4vlit stratosf\u00e4\u00e4ris p\u00f5letama ning seda muret et CO2 p\u00f5hjustab ookeani happelisuse t\u00f5usu see pakutud meetod ei lahendaks. Ning Stefan Br\u00f6nnimanni, Z\u00fcrichi tehnikak\u00f5rgkooli klimatoloogi, s\u00f5nul v\u00f5iks sellise kliimajahutamise tulemusel maakera atmosf\u00e4\u00e4ri ise\u00e4rasuste t\u00f5ttu P\u00f5hja-Euroopas hoopis suurem kliima soojenemine aset leida.<\/div>\n

Kriitikale vaatamata on Crutzenil ka ridamisi toetajaid alustades n\u00e4iteks kasv\u00f5i Ralph J. Ciceronega, Ameerika rahvusliku teaduste akadeemia presidenga, ning l\u00f5petades Hans von Strochiga, Hamburgi \u00fclikooli klimatoloogiga, kelle s\u00f5nul pole Crutzen idioot ning seet\u00f5ttu tuleks ta ettepanekut vhemat m\u00f5tetes m\u00f5lgutada. Crutzen ise n\u00f5ustub isegi sellega, et see on suhteliselt vastik eksperiment, kuid samuti on pooluste sulamine ning veetaseme \u00fcldine t\u00f5us.<\/p>\n

Allikas: Spiegel-Online (http:\/\/www.spiegel.de\/spiegel\/0,1518,425979,00.html)<\/p>\n

T\u00f5lkis: Tiit Sepp<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nobelist Paul Crutzen usub, et visates v\u00e4\u00e4velpomme statosf\u00e4\u00e4ri (10-50 km maapinnast) suudame me kliima soojenemise muuta kasv\u00f5i kliima jahenemiseks. Kas \u00fcleilmse soojenemise probleem l\u00f5puks lahendatud? Olgem ausad, see ettepanek k\u00f5lab alul ikka v\u00e4ga imelikuna. Miks peaksime me tahtma p\u00f5letada v\u00e4\u00e4vlit v\u00e4\u00e4veldioksiidiks, mis on m\u00fcrgine gaas ning segunedes veeauruga p\u00f5hjustab happevihmu. See oleks nagu vabatahtlik “boonussaastamine”. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-717","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/717","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=717"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/717\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=717"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=717"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=717"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}