{"id":718,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=718"},"modified":"2011-08-08T23:35:19","modified_gmt":"2011-08-08T20:35:19","slug":"rekordilised-ulijuhid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=718","title":{"rendered":"Rekordilised \u00fclijuhid"},"content":{"rendered":"
USA firma, American Superconductor, v\u00e4idab, et nad on suutnud luua kuni 100m pikkuseid teise p\u00f5lvkonna k\u00f5rgtemperatuurseid \u00fclijuhtjuhtmeid, millega on v\u00f5imalik edastada tsiviilkasusele vajalikus koguses elektrit. Firma usub, et see v\u00f5ib olla l\u00e4bimurre, millega ka erasektor hakkab l\u00f5puks \u00fclijuhtmaterjale kasutama. See teise p\u00f5lvkonna \u00fclijuht on tehtud \u00fctriumi, baariumi, vase ja hapniku sulamist (YBCO), seda olevat odavam toota ning tal on paremad \u00fclijuhtivad omadused kui esimese p\u00f5lvkonna \u00fclijuhtidel.<\/p>\n

<\/b>\u00dclijuhid on materjalid, millel kaob madalatel temperatuuridel<\/p>\n\n\n\n\n
<\/td>\n<\/tr>\n
Vastloodud \u00fclijuhtjuhtmed. Foto: American Superconductor<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

t\u00e4ielikult elektritakistus, mist\u00f5ttu saab nendega edastada elektrit kadudeta. Harilikud \u00fclijuhid saavutavad \u00fclijuhtiva oleku m\u00f5ne Kelvinisel temperatuuril (umbes -270 Celsiuse kraadi), kuid 1980ndail avastati \u00fclijuhid, mis saavutavad \u00fclijuhtiva oleku juba umbes -100 Kelvini (-170 Celsiuse kraadi) juures. Neid nn kupraat (vasep\u00f5hised) \u00fclijuhte saab kasutada juba vedela l\u00e4mmastikuga jahutamise korral, mille tootmine on aga kohutavalt odav.<\/p>\n

Esimese p\u00f5lvkonna k\u00f5rgtemperatuursed \u00fclijuhihid (KT\u00dc), mida valmistatii vismut, strontsium, kaltsium, vask, oksiidist (BSCCO), on olnud turul juba m\u00f5nda aega. Kuigi nad edastavad voolu 100 korda effektiivsemalt, kui tavaline vaskjuhe, aga maksavad seejuures ka \u00fcle saja korra rohkem pole nad turul suurt edu saavutanud.<\/p>\n

Teise p\u00f5lvonna KT\u00dc-d leiutati juba k\u00fcmme aastat tagasi, kuid kuna YBCO on v\u00e4ga kapriisne materjal, siis pole suudetud enne praegust neist pikki juhtmeid luua. Nimelt koosneb YBCO v\u00e4iksematest klasteritest ning \u00fclijuhtivate omaduste saavutamiseks peavad k\u00f5rvutiasuvad klasterid olema t\u00e4pselt joondunud, et elektronid saaksid \u00fchelt klasterilt teisele vabalt liikuda.<\/p>\n

American Superconductor on n\u00fc\u00fcd suutnud luua 4mm j\u00e4medused juhtmed. V\u00f5ti seisnes YBCO juhtme kasvatamine \u00fchel nikli sulamil. Alex Malozemoff, firma juhtiv tehniline t\u00f6\u00f6taja, lausub, et selline juhe suudab edastada kaduteta 140 amprilist voolu , see on 150 korda rohkem kui sama j\u00e4me vaskjuhe, sellest peaks tema hinnangul piisama umbes 1000 majapidamise varustamiseks elektriga. Neid juhtmeid saab kasutada alustades eri mootorites kuni tavalise majapidamisvahenditeni ja l\u00f5petades kasv\u00f5i elektrirongidega. Firma on juba m\u00fc\u00fcnud \u00fcle 3000m juhet ning loodab aasta l\u00f5puks m\u00fc\u00fca teda \u00fcle 10 000m.<\/p><\/div>\n

<\/p>\n
T\u00e4iendavat lugemist \u00fclijuhtidest leiab Jaak Kikase Materjalimaailmast: http:\/\/www.physic.ut.ee\/materjalimaailm\/Kirjed\/Korgtemperatuursed_ulijuhid.htm<\/a><\/div>\n<\/div>\n
<\/div>\n
Allikas: physicsweb.org
T\u00f5lkis: Tiit Sepp<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

USA firma, American Superconductor, v\u00e4idab, et nad on suutnud luua kuni 100m pikkuseid teise p\u00f5lvkonna k\u00f5rgtemperatuurseid \u00fclijuhtjuhtmeid, millega on v\u00f5imalik edastada tsiviilkasusele vajalikus koguses elektrit. Firma usub, et see v\u00f5ib olla l\u00e4bimurre, millega ka erasektor hakkab l\u00f5puks \u00fclijuhtmaterjale kasutama. See teise p\u00f5lvkonna \u00fclijuht on tehtud \u00fctriumi, baariumi, vase ja hapniku sulamist (YBCO), seda olevat odavam […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-718","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/718","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=718"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/718\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=718"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=718"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=718"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}