{"id":7180,"date":"2010-08-23T18:32:26","date_gmt":"2010-08-23T15:32:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7180"},"modified":"2010-08-23T18:32:26","modified_gmt":"2010-08-23T15:32:26","slug":"paikesesusteem-arvatust-vanem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7180","title":{"rendered":"P\u00e4ikeses\u00fcsteem arvatust vanem"},"content":{"rendered":"<p><strong>P\u00e4ikeses\u00fcsteem on varemarvatust kuni kaks miljonit aastat vanem, teatasid Ameerika \u00dchendriikide teadlased. Nende uurimus, mis p\u00f5hines Sahara k\u00f5rbest leitud meteoriitide vanuse m\u00e4\u00e4ramises, annab informatsiooni ka P\u00e4ikeses\u00fcsteemi s\u00fcnni kohta. See infromatsioon aga kipub toetama h\u00fcpoteesi, mille kohaselt tekkis P\u00e4ikeses\u00fcsteem t\u00e4nu l\u00e4hedalasunud supernoova plahvatusele.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_7181\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/solar1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-7181\" class=\"size-medium wp-image-7181\" title=\"solar1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/solar1-300x168.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"168\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/solar1-300x168.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/solar1-250x140.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/solar1.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-7181\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus P\u00e4ikeses\u00fcsteemist selle algusaegadel. Pilt: NASA\/JPL-Caltech\/T Pyle, SSC<\/p><\/div>\n<p>Enamik mitte Kuult ja Marsilt p\u00e4rinevaid meteoriite p\u00e4rinevad P\u00e4ikeses\u00fcsteemi tekkeajast. Uurimuse objekt, nimega &#8220;Northwest Africa 2364&#8221;, kaalub 1,5 kilogrammi ning selle ostis erakaubitseja Marokos elavalt kohalikult 2004. aastal. Osa meteoriidist j\u00f5udis<strong> Arizona Osariigi \u00dclikoolis<\/strong> t\u00f6\u00f6tava <strong>Audrey Bouvieri<\/strong> k\u00e4tesse, kes sai selle vanuseks 4568,2 miljonit aastat. See osutus seniavastatutest vanimaks\u00a0P\u00e4ikeses\u00fcsteemi objektiks ning on 0,3-1,9 miljonit aastat vanem kui pakutud P\u00e4ikeses\u00fcsteemi vanus, kirjutab <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/43563\">physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n<p>Bouvier koos kaasautori <strong>Meenakshi Wadhwaga<\/strong> anal\u00fc\u00fcsisid mitmeid n\u00e4idises leiduvate elementide radioisotoopide ahelaid. Kasutades j\u00e4\u00e4nuseid\u00a0<sup>238<\/sup>U-<sup>206<\/sup>Pb-st ja\u00a0<sup>235<\/sup>U-<sup>207<\/sup>Pb-st, millede poolestusajad on vastavalt ~4,47 x 10<sup>9 <\/sup>aastat ja ~704 x 10<sup>6<\/sup> aastat, suutsid teadlased kosmosekivi ea v\u00e4lja uurida.\u00a0,,Radiogeense lagunemise kiirus p\u00fcsib aastate jooksul sama, selle saab leida lugedes osakeste arvu lihtsalt kokku,&#8221; selgitas Bouvier. Vanust t\u00e4psustati\u00a0kasutades <sup>26<\/sup>Al-<sup>26<\/sup>Mg j\u00e4\u00e4nuseid, mille poolestusaeg on palju l\u00fchem, k\u00f5igest ~0,73 x 10<sup>6<\/sup> aastat.<\/p>\n<p>Northwest Africa 2364 avastamine aitab meil saada uusi teadmisi ka meie oma t\u00e4hes\u00fcsteemi kujunemise kohta. Tavalise teooria kohaselt tekkis P\u00e4ike koos teda \u00fcmbritsevate planeetidega praktiliselt isoleeritult, teistest t\u00e4htedest kaugel eemal. Viimase viie aasta jookul on teadlased aga hakanud arvama, et asi polnud sugugi nii, seda eriti varemleitud meteoriitides suurel hulgal sisalduva\u00a0<sup>60<\/sup>Fe t\u00fctarisotoopide t\u00f5ttu.\u00a0<sup>60<\/sup>Fe saab tekkida ainult t\u00e4he eluea l\u00f5pus toimuva tuuma p\u00f5lemise etapis, p\u00e4rast mida saab t\u00e4hest supernoova. See t\u00e4hendab aga seda, et kui\u00a0<sup>60<\/sup>Fe oli varases P\u00e4ikeses\u00fcsteemis juba olemas, pidi see siia saama l\u00e4hedal asunud supernoova plahvatuse t\u00f5ttu ning P\u00e4ike ei tekkinudki isolatsioonis. Bouvieri ja Wadhwa t\u00f6\u00f6 ainult suurendab selle h\u00fcpoteesi usutavust.<\/p>\n<p>,,See uurimust\u00f6\u00f6 l\u00fckkab P\u00e4ikeses\u00fcsteemi algusaja ligi miljoni aasta v\u00f5rra kaugemale. Liikudes radioaktiivse lagunemise abil tagurpidi, j\u00f5uame arusaamiseni, et sel ajal pidi\u00a0<sup>60<\/sup>Fe konsentratsioon olema seniarvatust palju k\u00f5rgem, seda umbes 2 korda,&#8221; selgitas Jamie Gilmour, kes uurib P\u00e4ikeses\u00fcsteemi teket Manchesteri \u00dclikoolis. ,,Seet\u00f5ttu pidigi l\u00e4hedalasuv supernoova meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi sellega rikastama,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/43563\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/ngeo\/journal\/vaop\/ncurrent\/abs\/ngeo941.html\">The age of the Solar System redefined by the oldest Pb\u2013Pb age of a meteoritic inclusion<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00e4ikeses\u00fcsteem on varemarvatust kuni kaks miljonit aastat vanem, teatasid Ameerika \u00dchendriikide teadlased. Nende uurimus, mis p\u00f5hines Sahara k\u00f5rbest leitud meteoriitide vanuse m\u00e4\u00e4ramises, annab informatsiooni ka P\u00e4ikeses\u00fcsteemi s\u00fcnni kohta. See infromatsioon aga kipub toetama h\u00fcpoteesi, mille kohaselt tekkis P\u00e4ikeses\u00fcsteem t\u00e4nu l\u00e4hedalasunud supernoova plahvatusele. Enamik mitte Kuult ja Marsilt p\u00e4rinevaid meteoriite p\u00e4rinevad P\u00e4ikeses\u00fcsteemi tekkeajast. Uurimuse objekt, nimega [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7180","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7180","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7180"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7180\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7180"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7180"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7180"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}