{"id":719299,"date":"2019-02-27T11:57:12","date_gmt":"2019-02-27T08:57:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=719299"},"modified":"2019-02-27T11:58:00","modified_gmt":"2019-02-27T08:58:00","slug":"tartu-ulikooli-eksperimentaalfuusika-professori-marco-kirmi-inauguratsiooniloeng-valgus-tahkiste-saladusi-paljastamas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=719299","title":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli   eksperimentaalf\u00fc\u00fcsika professori Marco Kirmi inauguratsiooniloeng \u201eValgus tahkiste saladusi paljastamas\u201c"},"content":{"rendered":"\n<figure class=\"wp-block-image\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"780\" height=\"393\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/ESSEE_Marco-Kirm-Tennus-1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-719303\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/ESSEE_Marco-Kirm-Tennus-1.jpg 780w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/ESSEE_Marco-Kirm-Tennus-1-300x151.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/ESSEE_Marco-Kirm-Tennus-1-768x387.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 780px) 100vw, 780px\" \/><figcaption>Marco Kirm<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\nLoeng toimub 6. M\u00c4RTSIL KELL 16.15 \u00dcLIKOOLI MUUSEUMI VALGES SAALIS\n\nValgus ehk elektromagnetiline kiirgus \u00fcldisemalt on v\u00e4ga sobiv mittedestruktiivne viis, mille abil saab hankida teavet tahkistes toimuvate f\u00fc\u00fcsikaliste protsesside kohta.\nMarco Kirmi teadlaskarj\u00e4\u00e4ri l\u00e4biv teema on olnud laia keelutsooniga materjalide elektronergastuste relaksatsiooni protsesside uurimine l\u00fchilainelise vaakum-ultraviolettkiirguse abil. P\u00f5hilised uurimisobjektid on uued funktsionaalmaterjalid, mida kasutatakse eri t\u00fc\u00fcpi l\u00fchilainelise kiirguse (UV kuni XUV, ioniseeriv kiirgus) muundajatena madalama energiaga kiirguseks ehk luminestsentsiks.\n\nSelliseid materjale rakendatakse p\u00f5hiliselt fosfooridena valgustites ja sensorites ning k\u00f5rge energiaga kiirguse ja osakeste tuvastamiseks. Uuringuteks vajalikke eksperimente korraldatakse nii T\u00dc f\u00fc\u00fcsika instituudis kui ka suurtes rahvusvahelistes s\u00fcnkrotronkiirguskeskustes.\n\nT\u00dc teadlased on koost\u00f6\u00f6s teiste riikide ekspertidega m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt panustanud uute eksperimentaalsete uurimisv\u00f5imaluste loomisse. Hea n\u00e4ide on Eesti teadustaristu teekaardi objekt, Eesti-Soome kiirekanal FinEstBeAMS, mis paikneb Lundis Rootsi rahvuslikus s\u00fcnkrotronikeskuses MAX IV laboris.\n\nInauguratsiooniloengus antakse \u00fclevaade selle kiirekanali saamisloost ja uurimisv\u00f5imekusest ning selle investeeringu tulemusena Eesti teadlastele ja ettev\u00f5tjatele avanenud v\u00f5imalustest. Kirm tutvustab \u00fclikiirete stsintillaatormaterjalide uuringuid, mis v\u00f5imaldaksid viia meditsiinilise kuvamise tehnoloogia uuele tasemele.\nSamuti r\u00e4\u00e4gib Marco Kirm sellest, kuidas nii klassikaliste tahkiste kui ka nanomaterjalide elektrontsoonide struktuuri uuringutel saadud teadmised aitavad kaasa materjali koostise modifitseerimisele, et t\u00f6\u00f6tada \u00fchiskonna h\u00fcvanguks v\u00e4lja veelgi paremaid luminestsentsmaterjale.\n\nMarco Kirm l\u00f5petas Tartu \u00dclikooli 1991. aastal laseroptika erialal cum laude. Doktorikraadi kaitses ta Lundi \u00dclikoolis 1995. aastal teemal \u201eLaia keelutsooniga kristallide ja suure laenguga ioonide uuringud s\u00fcnkrotronkiirguse ja kiirendatud ioonide abil\u201c.\n\nMarco Kirm on t\u00f6\u00f6tanud aastaid Hamburgi \u00dclikoolis (1997\u20132004), kus ta rakendas oma oskusi SUPERLUMI s\u00fcnkrotronkiirguse (DESY) kanalil. 2012. aastal valiti ta L\u00e4ti Teaduste Akadeemia v\u00e4lisliikmeks ning alates 2018. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia liige.\nLisaks aktiivsele teadust\u00f6\u00f6le \u2013 Marco Kirmi 248 teaduspublikatsiooni kuuluvad Web of Science\u2019i andmebaasi \u2013 on ta t\u00f6\u00f6tanud T\u00dc teadusprorektorina (2012\u20132017) ning f\u00fc\u00fcsika instituudi direktori ja teadusdirektorina (2004\u20132012). Alates 2018. aasta juulist on Marco Kirm T\u00dc eksperimentaalf\u00fc\u00fcsika professor.\n\nK\u00d5IK HUVILISED ON OODATUD!\nInauguratsiooniloengust toimub veebi\u00fclekanne, \nmida saab j\u00e4lgida videoportaali UTTV (www.uttv.ee) vahendusel\n\n\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Loeng toimub 6. M\u00c4RTSIL KELL 16.15 \u00dcLIKOOLI MUUSEUMI VALGES SAALIS Valgus ehk elektromagnetiline kiirgus \u00fcldisemalt on v\u00e4ga sobiv mittedestruktiivne viis, mille abil saab hankida teavet tahkistes toimuvate f\u00fc\u00fcsikaliste protsesside kohta. Marco Kirmi teadlaskarj\u00e4\u00e4ri l\u00e4biv teema on olnud laia keelutsooniga materjalide elektronergastuste relaksatsiooni protsesside uurimine l\u00fchilainelise vaakum-ultraviolettkiirguse abil. P\u00f5hilised uurimisobjektid on uued funktsionaalmaterjalid, mida kasutatakse eri [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":{"0":"post-719299","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-uncategorized","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719299","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=719299"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719299\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":719305,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719299\/revisions\/719305"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=719299"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=719299"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=719299"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}