{"id":719460,"date":"2022-06-23T10:08:05","date_gmt":"2022-06-23T07:08:05","guid":{"rendered":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=719460"},"modified":"2022-06-23T10:10:42","modified_gmt":"2022-06-23T07:10:42","slug":"gravitatsiooniteooria-konverents-2022","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=719460","title":{"rendered":"Gravitatsiooniteooria konverents 2022"},"content":{"rendered":"\n<p>\u00dche konverentsi korraldaja, T\u00dcFI teoreetilise f\u00fc\u00fcsika teaduri dr. Jorge G. Valc\u00e1rceli s\u00f5nul pakub meetrilis-afiinne raamistik kaasaegset l\u00e4henemist gravitatsiooniteooriatele, mis p\u00fc\u00fcab haarata mateeria p\u00f5hiomadused nagu energia, impulss ja spinn \u00fchtsesse geomeetrilisse kirjeldusse. Kuigi nende teooriate matemaatilisi aluseid hakkasid arendama \u00c9lie Cartan, Hermann Weyl ja Albert Einstein pea sajand tagasi, muutus k\u00f5nealuste mudelite s\u00fcstemaatiline anal\u00fc\u00fcs ja rakendused kosmoloogiliste ja astrof\u00fc\u00fcsikaliste n\u00e4htuste kirjeldamiseks praktiliselt v\u00f5imalikuks alles suhteliselt hiljuti seoses arvutialgebra kasutuselev\u00f5tuga keeruliste rehkenduste l\u00e4biviimisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Sedat\u00fc\u00fcpi teooriate pere erinevate variantide seas on viimastel aastatel Tartu uurijate fookus ja t\u00f6\u00f6panus puudutanud eriti nn teleparalleelset gravitatsiooni. Ka k\u00e4esoleval konverentsil umbes pooled ettekannetest k\u00e4sitlevad just teleparalleelseid mudeleid. Nagu konverentsi korraldaja T\u00dcFI teoreetilise f\u00fc\u00fcsika teadur Mar\u00eda Jos\u00e9 Guzm\u00e1n selgitab, on teleparalleelne gravitatsioon huvitav, sest pakub Einsteini \u00fcldrelatiivsust \u00fcletavate teooriate uurimiseks avarat ja paljuski avastamata matemaatilist maastikku, kuiv\u00f5rd kasutab k\u00f5veruse asemel hoopis v\u00e4\u00e4nde m\u00f5istet aegruumi kirjeldamiseks. Seel\u00e4bi avanevad uued sihid Universumis vaadeldavate n\u00e4htuste seletamiseks, aga tuleb rinda pista ka uute probleemidega, mis \u00e4hvardavad teooria sisemist koosk\u00f5la rikkuda.<\/p>\n\n\n\n<p>Praegune konverents kuulub Tartu rahvusvaheliste gravitatsioonikonverentside sarja, leides aset juba kuuendat aastat j\u00e4rjest, osundab teoreetilise f\u00fc\u00fcsika kaasprofessor, T\u00dcFI teoreetilise f\u00fc\u00fcsika labori juhataja Laur J\u00e4rv. Kui kaks viimast konverentsi tuli l\u00e4bi viia praktiliselt vaid interneti teel, siis k\u00e4esolev konverents toimub t\u00f5eliselt h\u00fcbriidvormis. Vaatamata vaikselt j\u00e4tkuvale Covid-19 pandeemiale ja potentsiaalselt ohtlikule julgeoleku olukorrale, tulevad konverentsi ligi 120 osav\u00f5tjast umbes pooled Tartusse kohale.<\/p>\n\n\n\n<p>Huvilised, keda paeluvad kosmosega seotud suured k\u00fcsimused, saavad oma uudishimu rahuldada konverentsi&nbsp;<a href=\"https:\/\/fi.ut.ee\/et\/sisu\/gravitatsioonikonverentsi-avalik-loeng\">avalikul loengul<\/a>&nbsp;teisip\u00e4eval, 28. juunil algusega kell 18.15 Tartu t\u00e4hetornis. Professor Davi Rodrigues Esp\u00edrito Santo \u00fclikoolist Brasiiliast k\u00f5neleb inglise keeles teemal \u201eMiks galaktikad p\u00f6\u00f6rlevad?\u201c. Loeng selgitab, miks on alust arvata, et eksisteerib tumeaine v\u00f5i kas \u00e4kki \u00f5nnestuks neid efekte seletada ka mingil muul alternatiivsel moel.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Rohkem infot on&nbsp;<a href=\"http:\/\/geomgrav.fi.ut.ee\/conf\/maffgrav2022\/index.php\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">konverentsi kodulehel<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dche konverentsi korraldaja, T\u00dcFI teoreetilise f\u00fc\u00fcsika teaduri dr. Jorge G. Valc\u00e1rceli s\u00f5nul pakub meetrilis-afiinne raamistik kaasaegset l\u00e4henemist gravitatsiooniteooriatele, mis p\u00fc\u00fcab haarata mateeria p\u00f5hiomadused nagu energia, impulss ja spinn \u00fchtsesse geomeetrilisse kirjeldusse. Kuigi nende teooriate matemaatilisi aluseid hakkasid arendama \u00c9lie Cartan, Hermann Weyl ja Albert Einstein pea sajand tagasi, muutus k\u00f5nealuste mudelite s\u00fcstemaatiline anal\u00fc\u00fcs ja rakendused [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":719462,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37],"tags":[],"class_list":{"0":"post-719460","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719460","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=719460"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719460\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":719464,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719460\/revisions\/719464"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/719462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=719460"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=719460"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=719460"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}