{"id":719634,"date":"2024-11-19T23:15:58","date_gmt":"2024-11-19T20:15:58","guid":{"rendered":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=719634"},"modified":"2024-11-19T23:29:56","modified_gmt":"2024-11-19T20:29:56","slug":"physicumi-seminar-nobeli-fuusikapreemia-2024","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=719634","title":{"rendered":"Physicumi seminar: &#8220;Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia 2024&#8221;"},"content":{"rendered":"\n<p>Neljap\u00e4eval, 21. novembril 2024&nbsp;kell 16:15Physicumi auditoorium A106<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4navuse Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia p\u00e4lvisid masin\u00f5ppe pioneerid John Hopfield, kes l\u00f5i mustrite talletamiseks ja taasloomiseks sobiva struktuuri ja Geoffrey Hinton, kes leiutas meetodi, mis suudab iseseisvalt avastada andmete omadusi.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Seminari kavas on l\u00fchikesed ettekanded T\u00dc f\u00fc\u00fcsika instituudi teadlastelt:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Taavi Rep\u00e4n<\/strong>&nbsp;(T\u00dc): Tehisn\u00e4rviv\u00f5rkude ajalugu ja rakendused teadusesEttekandes tutvustatakse suuremat pilti selle aasta f\u00fc\u00fcsikapreemiate taustast, ehk siis tehisn\u00e4rviv\u00f5rkude ajaloost, nende arengust ja rakendudest (ennek\u00f5ike just teaduses). R\u00e4\u00e4gime sellest kuidas selle aasta laureaatide t\u00f6\u00f6 asetub laiemasse sellese arengulukku aga ka laiemalt tehisn\u00e4rviv\u00f5rkude populaarsuse taustast ja perspektiividest.<\/li><li><strong>Artjom Vargunin<\/strong>&nbsp;(T\u00dc): Boltzmann&#8217;i masinBoltzmann&#8217;i masin on multifunktsionaalne tehisn\u00e4rviv\u00f5rgu arhitektuur, mida kasutatakse t\u00e4nap\u00e4eval nii juhendatud, kui ka juhendamata masin\u00f5ppes. Masina loogika oli inspireeritud f\u00fc\u00fcsikast: Boltzmann&#8217;i jaotusest ja Ising mudelist. Ettekandes r\u00e4\u00e4gime masina \u00fclesehitisest, selle f\u00fc\u00fcsikast ja rakendustest.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Physicumi seminarid on m\u00f5eldud f\u00fc\u00fcsikute ja materjaliteadlaste, aga ka teiste loodus- ja t\u00e4ppisteadlaste laiale ringile (alates bakalaureuse astme \u00fcli\u00f5pilastest) ning p\u00fc\u00fcavad avada seda, mis mingis valdkonnas on parasjagu oluline ja uudne v\u00f5i kuhu teatud uurimissuund on t\u00e4naseks v\u00e4lja j\u00f5udnud.Seminar toimub eesti keeles. K\u00f5ik huvilised on teretulnud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Neljap\u00e4eval, 21. novembril 2024&nbsp;kell 16:15Physicumi auditoorium A106 T\u00e4navuse Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia p\u00e4lvisid masin\u00f5ppe pioneerid John Hopfield, kes l\u00f5i mustrite talletamiseks ja taasloomiseks sobiva struktuuri ja Geoffrey Hinton, kes leiutas meetodi, mis suudab iseseisvalt avastada andmete omadusi.&nbsp; Seminari kavas on l\u00fchikesed ettekanded T\u00dc f\u00fc\u00fcsika instituudi teadlastelt: Taavi Rep\u00e4n&nbsp;(T\u00dc): Tehisn\u00e4rviv\u00f5rkude ajalugu ja rakendused teadusesEttekandes tutvustatakse suuremat pilti selle [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37,1],"tags":[],"class_list":{"0":"post-719634","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-eestist-endast","7":"category-uncategorized","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719634","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=719634"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719634\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":719636,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719634\/revisions\/719636"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=719634"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=719634"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=719634"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}