{"id":719638,"date":"2024-12-04T18:35:55","date_gmt":"2024-12-04T15:35:55","guid":{"rendered":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=719638"},"modified":"2024-12-04T18:36:06","modified_gmt":"2024-12-04T15:36:06","slug":"physicumi-seminar-inimtegevuse-moju-pilvedele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=719638","title":{"rendered":"Physicumi seminar: &#8220;Inimtegevuse m\u00f5ju pilvedele&#8221;"},"content":{"rendered":"\n<p>Neljap\u00e4eval, 5. detsembril 2024\u00a0kell 16:15Physicumi auditoorium A106 ja\u00a0<a rel=\"noreferrer noopener\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/ut-ee.zoom.us\/j\/93036639154?pwd=hpBr2aH9bvoMADVLYMsl2L9Of5n32F.1\">Zoom<\/a>(ID 930 3663 9154; Passcode 966208)<\/p>\n\n\n\n<p>Dr.<strong>&nbsp;Velle Toll&nbsp;<\/strong>(Tartu \u00dclikool)<br>Globaalne soojenemine on justkui k\u00f6ievedu kahe vastandliku inimm\u00f5ju vahel. Fossiilk\u00fctuste kasutusest tekivad ka \u00f5husaasteosakesed ja neist tuleneb jahutav m\u00f5ju Maa kliimale, mis teatud m\u00e4\u00e4ral kompenseerib inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendavat m\u00f5ju. Sealjuures on \u00f5husaasteosakeste m\u00f5ju pilvedele k\u00f5ige suurema m\u00e4\u00e4ramatusega komponent inimtegevuse kliimam\u00f5jus. F\u00fc\u00fcsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlased avastasid hiljuti, et inimtekkelised \u00f5husaasteosakesed p\u00f5hjustavad pilvede lumestumist ja v\u00e4hendavad seel\u00e4bi pilvede hulka (Toll jt., 2024).<br>Toll, V., Rahu, J., Keernik, H., Trofimov, H., Voormansik, T., &#8230;, Post, P., Junninen, H., &#8230; &amp; Bellouin, N. (2024). Glaciation of liquid clouds, snowfall, and reduced cloud cover at industrial aerosol hot spots. Science, 386(6723), 756-762.&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.science.org\/doi\/full\/10.1126\/science.adl0303\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/www.science.org\/doi\/full\/10.1126\/science.adl0303<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Physicumi seminarid on m\u00f5eldud f\u00fc\u00fcsikute ja materjaliteadlaste, aga ka teiste loodus- ja t\u00e4ppisteadlaste laiale ringile (alates bakalaureuse astme \u00fcli\u00f5pilastest) ning p\u00fc\u00fcavad avada seda, mis mingis valdkonnas on parasjagu oluline ja uudne v\u00f5i kuhu teatud uurimissuund on t\u00e4naseks v\u00e4lja j\u00f5udnud.Seminar toimub eesti keeles. K\u00f5ik huvilised on teretulnud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Neljap\u00e4eval, 5. detsembril 2024\u00a0kell 16:15Physicumi auditoorium A106 ja\u00a0Zoom(ID 930 3663 9154; Passcode 966208) Dr.&nbsp;Velle Toll&nbsp;(Tartu \u00dclikool)Globaalne soojenemine on justkui k\u00f6ievedu kahe vastandliku inimm\u00f5ju vahel. Fossiilk\u00fctuste kasutusest tekivad ka \u00f5husaasteosakesed ja neist tuleneb jahutav m\u00f5ju Maa kliimale, mis teatud m\u00e4\u00e4ral kompenseerib inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendavat m\u00f5ju. Sealjuures on \u00f5husaasteosakeste m\u00f5ju pilvedele k\u00f5ige suurema m\u00e4\u00e4ramatusega komponent inimtegevuse kliimam\u00f5jus. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37],"tags":[],"class_list":{"0":"post-719638","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-eestist-endast","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719638","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=719638"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719638\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":719640,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/719638\/revisions\/719640"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=719638"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=719638"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=719638"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}