{"id":720,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=720"},"modified":"2011-08-08T23:35:25","modified_gmt":"2011-08-08T20:35:25","slug":"kuiv-jaa-moodustab-ulikova-klaasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=720","title":{"rendered":"Kuiv j\u00e4\u00e4 moodustab \u00fclik\u00f5va klaasi"},"content":{"rendered":"<div style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: bold;\"><br \/>\nTeadlased on avastanud uudse s\u00fcsinikdioksiidi vormi. Uus materjal, mis valmistati tavalisele tahkele CO<sub>2<\/sub>-le tugeva r\u00f5hu avaldamisega, meenutab aatomi skaalas aknaklaasi. Dubleeritud amorfne carbonia, aine v\u00f5ib olla t\u00e4htis gaas-hiidplaneetide sisemuse m\u00f5istmisel, kus CO<sub>2<\/sub> on k\u00f5rgel r\u00f5hul kokku pressitud. Sellest v\u00f5iks valmistada ka \u00fclik\u00f5va klaasi, sest ootuste kohaselt on see v\u00e4ga j\u00e4ik nagu teemant (Nature 441 857).<\/p>\n<p><\/span><\/p>\n<p>S\u00fcsinik erineb teistest IV r\u00fchma elementidest perioodilisustabelis, sest ta moodustab gaasi \u2013 CO<sub>2<\/sub> \u2013 reageerides hapnikuga toatemperatuuril. Teised IV r\u00fchma elemendid moodustavad hapnikuga liitumisel tahkiseid. N\u00e4iteks r\u00e4ni moodustab kristalse r\u00e4nikivi (kvarts), samuti silika klassi (aknaklaasi p\u00f5hiline komponent), milles r\u00e4ni ja hapniku aatomid moodustavad korrap\u00e4ratu v\u00f5rgu.<\/p>\n<p>S\u00fcsinikdioksiid suudab moodustada tahke vormi \u2013 kuiva j\u00e4\u00e4 -, kuid seda ainult k\u00f5rge r\u00f5hu all v\u00f5i madalal temperatuuril. Enamgi veel, kuiv j\u00e4\u00e4 on molekulaarne kristall, kus kristallv\u00f5re on moodustunud pigem CO<sub>2<\/sub> molekulidest kui \u00fcksikutest s\u00fcsiniku v\u00f5i hapniku aatomitest. Mario Santoro ja Federico Gorelli (Florense \u00dclikoolist) poolt juhitud meeskond ja INFM tegid esimest korda amorfset s\u00fcsinikdioksiidi, kus  s\u00fcsiniku ja hapniku molekulid moodustasid ebakorrap\u00e4rase kristallstruktuuri.<\/p>\n<p>Uurijad valmistasid uue a-carbonia, avaldades tavalisele CO<sub>2<\/sub>-le survet 400 000 \u2013 500 000 atm (40-50GPa). Infrapuna ja laser Raman spektroskoopia koos r\u00f6ntgenkiirguse difraktsiooniga kinnitasid, et materjal ei olnud enam moodustatud diskreetsetest molekulidest, vaid oli ebakorrap\u00e4rase v\u00f5rgu struktuuriga.<\/p>\n<p>Uus materjal v\u00f5ib aidata m\u00f5ista planeetide f\u00fc\u00fcsikas gaas-hiidplaneetide, nagu jupiter, sisemust, sest viimane on moodustunud s\u00fcsinikdioksiidist rohkem kui 40GPa r\u00f5hul. \u201eVeel \u00fcks oluline j\u00e4relm on, et a-carbonia ja a-silika segu v\u00f5iks p\u00f5him\u00f5tteliselt kasutada uue amorfse klaasi valmistamisel, mis oleks v\u00e4ga k\u00f5va ja j\u00e4ik ning t\u00f5en\u00e4oliselt toatemperatuuril p\u00fcsiv,\u201clisab Santoro. \u201eV\u00e4iksed kogused sellist uut klaasi v\u00f5iksid n\u00e4iteks leida kasutust mikro-elektroonika k\u00f5vades ja vastupidavates katetes.\u201c<\/p>\n<p>Praegu on meeskonnal kavas j\u00e4lgida a-carbonia\u00b4t suurematel r\u00f5hkudel kui 80GPa, et uurida kas see muutub amorfseks materjaliks, kus s\u00fcsiniku koordinatsiooni number on suurem kui 4 (iga s\u00fcsiniku aatom on liidetud enam kui 4 hapniku aatomiga). \u201eSeda teatakse olevat nii a-SiO<sub>2<\/sub>-s ja a-GeO<sub>2<\/sub>-s ning see on oluline terve v\u00f5rke moodustavate  s\u00fcsteemide klassi fundamentaalses termod\u00fcnaamikas, kuhu ka a-carbonia kuulub,\u201cseletab Santoro.<\/p>\n<p>Allikas: http:\/\/www.physicsweb.org\/articles\/news\/10\/6\/7\/1<\/p>\n<p>Koostas: ALI<\/p><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased on avastanud uudse s\u00fcsinikdioksiidi vormi. Uus materjal, mis valmistati tavalisele tahkele CO2-le tugeva r\u00f5hu avaldamisega, meenutab aatomi skaalas aknaklaasi. Dubleeritud amorfne carbonia, aine v\u00f5ib olla t\u00e4htis gaas-hiidplaneetide sisemuse m\u00f5istmisel, kus CO2 on k\u00f5rgel r\u00f5hul kokku pressitud. Sellest v\u00f5iks valmistada ka \u00fclik\u00f5va klaasi, sest ootuste kohaselt on see v\u00e4ga j\u00e4ik nagu teemant (Nature 441 857). [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-720","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/720","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=720"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/720\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=720"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=720"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=720"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}