{"id":722,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=722"},"modified":"2010-03-29T09:59:35","modified_gmt":"2010-03-29T06:59:35","slug":"gravitatsioonilaats-paljastab-tumeda-mateeria","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=722","title":{"rendered":"Gravitatsioonil\u00e4\u00e4ts paljastab tumeda mateeria"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"FONT-WEIGHT: bold\">USA astronoomid v\u00e4idavad, et on vaadelnud tumedat mateeriat \u2013 tabamatu aine, mis usutakse olevat viis korda tavalisem kui normaalne aine, t\u00e4ites pea neljandiku Universumist <\/span><\/p>\n<div style=\"TEXT-ALIGN: justify\">Kahe suure galaktikaparve \u00e4gedat kokkup\u00f5rget 3 miljardi valgusaasta kaugusel j\u00e4lgisid NASA Chandra R\u00f6ntgenkiirguse Observatoorium, Hubble Kosmoseteleskoop, Euroopa L\u00f5una-Observatooriumi V\u00e4ga Suur Teleskoop ja Magellan\u2019i optiline teleskoop. Kokkup\u00f5rke j\u00f5ud eraldas tumeda ja n\u00e4htava mateeria, v\u00f5imaldades selget tuvastamist. Kuigi teadlased ei ole suutnud veel kindlaks teha, millise vormi m\u00fcstiline tume mateeria v\u00f5tab, on vaatlused kindlaks t\u00f5estuseks, et suurem osa Universumi mateeriast on tume (Astrophysical J. and Astrophysical J. Letters to be published).<\/p>\n<p>Oletused tumeda mateeria kohta p\u00fcstitati esmakordselt selleks, et seletada galaktikate ebanormaalselt suurt p\u00f6\u00f6rlemiskiirust. Kui galaktikad ei oleks sisaldanud varjatud massi, oleks need l\u00f5hki rebitud. Tume mateeria on n\u00e4htavast normaalsest materjalist fundamentaalselt erinev. See on moodsatele teleskoopidele n\u00e4htamatu, ei\u00a0kiirga valgust\u00a0ega soojust, ning interakteerub vaid gravitatsiooniliselt. <\/p>\n<table style=\"WIDTH: 45%\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" align=\"left\" border=\"1\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img decoding=\"async\" hspace=\"0\" src=\"pildid\/dark.jpg\" align=\"baseline\" border=\"0\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Kaks p\u00f5rkuvat galaktikat. Tavalise aine piirkonnad v\u00e4rvitud roosaks, tumeda aine piirkond sinine. (Foto: Chandra r\u00f6ntgenkiirguse observatoorium)<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Sellegi poolest ei usu paljud teadlased tumeda mateeria olemasolusse ning on v\u00e4lja pakkunud alternatiivseid teooriaid \u2013 n\u00e4iteks, et galaktikatevahelises skaalas on gravitatsioon tugevam -,\u00a0seletamaks galaktikate d\u00fcnaamikat. Uued tulemused aga annavad sellistele teooriatele hoobi. \u201e\u00dcksk\u00f5ik, kuidas gravitatsiooni muudetakse, peaks see \u00fcldiselt n\u00e4itama, kus enamus massist asub,\u201c \u00fctleb uurimises osalenud Maxim Markevitch Harvard-Smithsonian\u2019i Astrof\u00fc\u00fcsikute Keskusest Cambridge\u2019ist Massachusetts\u2019ist. \u201eKui ainus mateeria parves oleks n\u00e4htav mateeria, siis peaks massi kaart umbkaudu j\u00e4rgima t\u00e4htedevahelise gaasi kaarti. Meie aga leidsime enamiku massist hoopis mujalt \u2013 sealt, kus pidanuks olema kokkup\u00f5rkamatu tume aine.\u201c <\/p>\n<p>Vaatluste taga seisab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kuulikujuline kuuma gaasi pilv, mille tekitas kahe parve p\u00f5rkumine. Nad kohtusid kiirusega 16 miljonit\u00a0kilomeetrit tunnis, n\u00e4htav mateeria m\u00f5lemas parves interakteerus teise omaga ning aeglustus. Tume mateeria aga ei interakteerunud \u00fcldse ning l\u00e4ks l\u00e4bi ilma igasuguse takistuseta. Selle tagaj\u00e4rjel \u201elendas\u201c tume mateeria ees minema ning eraldas kummagi parve kaheks osaks \u2013 tume mateeria eespool ja n\u00e4htav mateeria selle j\u00e4rel.<\/p>\n<p>Taolise eralduse tuvastamiseks v\u00f5rdlesid teadlased omavahel r\u00f6ntgenkujutist n\u00e4htavast mateeriast ja parve kogumassi m\u00f5\u00f5tmisi gravitatsioonil\u00e4\u00e4tse abil (vt http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/2006-21-06-194041). Siinkohal on tegemist taustal olevatelt galaktikatelt tuleva valguse paindumisega parve gravitatsiooni t\u00f5ttu \u2013 mida suurem on moonutus, seda massiivsem on parv. Meeskond avastas neli erinevat massikogumit \u2013 kaks suurt tumeda mateeria kogumit, mis suundusid eemale kokkup\u00f5rkekohast ning kaks v\u00e4iksemat n\u00e4htava mateeria\u00a0kogumit kummalegi j\u00e4rgnemas \u2013 ning t\u00f5estas sellega, et eksisteerib kahte erinevat sorti mateeriat. <\/p>\n<p>Tulemused on leidnud kosmoloogiakommuuni kujutlusv\u00f5ime. \u201eSee on huvitav avastus \u2013 tume mateeria ei ole enam k\u00f5igest valguse trikk,\u201c s\u00f5nab Robert Caldwell, kes on kosmoloog Dartmouth\u2019i Kolledzis New Hampshire\u2019is. \u201eSee avastus aitab kinnitada, et me oleme \u00f5igel teel, lahendamaks tumeda mateeria m\u00fcsteeriumit.\u201c <\/div>\n<p>Allikas: http:\/\/www.physicsweb.org\/articles\/news\/10\/8\/17\/1#dark<br \/>Copyright: \u00a9 Institute of Physics (the \u201cInstitute\u201d) and IOP Publishing Limited (\u201cIOPP\u201d) 2006 <\/p>\n<p>Koostaja: ALI <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>USA astronoomid v\u00e4idavad, et on vaadelnud tumedat mateeriat \u2013 tabamatu aine, mis usutakse olevat viis korda tavalisem kui normaalne aine, t\u00e4ites pea neljandiku Universumist Kahe suure galaktikaparve \u00e4gedat kokkup\u00f5rget 3 miljardi valgusaasta kaugusel j\u00e4lgisid NASA Chandra R\u00f6ntgenkiirguse Observatoorium, Hubble Kosmoseteleskoop, Euroopa L\u00f5una-Observatooriumi V\u00e4ga Suur Teleskoop ja Magellan\u2019i optiline teleskoop. Kokkup\u00f5rke j\u00f5ud eraldas tumeda ja n\u00e4htava [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-722","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/722","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=722"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/722\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=722"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=722"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=722"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}