{"id":7224,"date":"2010-08-24T23:22:16","date_gmt":"2010-08-24T20:22:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7224"},"modified":"2010-08-25T21:44:07","modified_gmt":"2010-08-25T18:44:07","slug":"eso-astronoomid-avastasid-planeedirikka-planeedisusteemi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7224","title":{"rendered":"ESO astronoomid avastasid planeedirikka planeedis\u00fcsteemi"},"content":{"rendered":"

Euroopa L\u00f5unaobservatooriumi astronoomid leidsid HARPS instrumenti kasutades planeedis\u00fcsteemi, kus P\u00e4ikese-sarnase t\u00e4he HD 10180 \u00fcmber tiirleb v\u00e4hemalt viis planeeti, mil vihjeid leidub veel kahe olemasolust.<\/strong><\/p>\n

HD 10180 asub Maast umbes 127 valgusaasta kaugusel ning on \u00fcks teadaolevast viieteistk\u00fcmnest eksoplaneedis\u00fcsteemist, kus on rohkem kui kolm planeeti. Kui vaatlusi kinnitatakse, asub leitud s\u00fcsteemis seitset planeeti, mis teeb sellest planeedi rikkaima avastatud s\u00fcsteemi. Planeedid tiirlevad oma emat\u00e4he \u00fcmber sarnases formatsioonis kui P\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeedid, ent rohkem kokkusurutud orbiitidel.

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus P\u00e4ikese-sarnase t\u00e4he HD 1080 \u00fcmber tiirlevast planeedis\u00fcsteemist. Foto: ESO<\/p><\/div><\/p>\n

Avaldatud uurimuse p\u00f5hiautor Christophe Lovis<\/strong> v\u00f5ttis pressiteates uurimuse kokku s\u00f5nadega: \u201eMe oleme arvatavasti leidnud s\u00fcsteemi, kus tiirleb k\u00f5ige rohkem planeete, mis on seni avastatud.\u201c T\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus p\u00f5hineb kuue aasta jooksul V\u00e4ga Suure Teleskoobi HARPS-i spektrograafi abil tehtud 190 vaatlusel. Instrument v\u00f5imaldab astronoomidel m\u00f5\u00f5ta t\u00e4he v\u00f5belemist, mida p\u00f5hjustab selle \u00fcmber tiirlevate planeetide gravitatsiooniline t\u00f5mme.<\/p>\n

\u00dcks kahest potentsiaalsest planeedikandidaadist arvatakse olevad Saturni-sarnane planeet, mille tiirlemisperiood on 2200 p\u00e4eva. Teine aga v\u00f5ib osutuda Maale l\u00e4hedaseima massiga planeediks, mis kunagi avastatud, kaaludes ainult 1,4 Maa massi. Ent planeet asub t\u00e4hele v\u00e4ga l\u00e4hedal ning selle aasta kestab vaid 1,18 p\u00e4eva. \u201eObjekt p\u00f5hjustab t\u00e4he nurkkiiruses ainult 1 m\/s suurust muutust, mis on n\u00e4iteks aeglasem, kui k\u00e4imiskiirus, ning seega on seda v\u00e4ga raske m\u00f5\u00f5ta,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Daien Segransan<\/strong>.<\/p>\n

Planeet on arvatavasti v\u00e4ike ning kivine, olles seega sarnane 2009. aasta alguses Prantsusmaa juhitud COROT missioni poolt avastatud planeedile Corot-7b. P\u00e4evased temperatuurid k\u00fc\u00fcnivad m\u00f5lemal 2,200 kraadini Celsiuse j\u00e4rgi, mil planeedi \u00f6\u00f6poolsel k\u00fcljel on k\u00fclma kuni 210 kraadi.<\/p>\n

Planeedis\u00fcsteem on veel mitmest poolest unikaalne. Viis Neptuuni-sarnast planeeti tiirlevad orbiitidel, mille raadius ei \u00fcleta Marsi oma. Seega on s\u00fcsteemi siseosas rohkem ning massiivsemaid planeete kui P\u00e4ikeses\u00fcsteemis. Samuti ei ole planeedis\u00fcsteemis Jupiteri-sarnast gaasihiiglast. Kuid k\u00f5ik planeedid tiirlevad peaaegu ringikujulistel orbiitidel nagu P\u00e4ikeses\u00fcsteemis.<\/p>\n

S\u00fcsteem kinnitab ka mitmeid seniseid astronoomide h\u00fcpoteese. Kasutades nii \u00e4sjaavastatud kui ka varasemate leitud planeedis\u00fcsteemide andmeid selgus, et planeetide asukohad n\u00e4ivad j\u00e4rgivat regulaarset mustrit, mida tuntakse Titius-Bode’i seaduse nime all. See omakorda viitab sellele, et k\u00f5ik planeedis\u00fcsteemid j\u00e4rgivad tekkides sama kulgu. Samuti kinnitab s\u00fcsteem teooriat, mille kohaselt asuvad massiivsemad planeedis\u00fcsteemid raskemate ning metallirikkamate t\u00e4htede l\u00e4heduses.<\/p>\n

Uurimustulemused tehti Haute-Provence’i observatooriumis toimunud konverentsil teatavaks vaid paar p\u00e4eva enne NASA Kepleri t\u00f6\u00f6r\u00fchma konfidensiaalsuslepingu l\u00f5ppemist. Selleks neljap\u00e4evaks on planeeritud pressikonverents, kus arutatakse \u201ev\u00e4ga intrigeerivat planeedis\u00fcsteemi.\u201c Nii v\u00f5i teisiti, tsiteerides ESO pressiteadet: \u201eEksoplaneetide teaduses on alanud uus ajaj\u00e4rk, kus uuritakse kompleksseid planeedis\u00fcsteeme, mitte \u00fcksikuid planeete.\u201c<\/p>\n

Vaata ka ESO videot:
\n<\/param><\/param><\/param><\/embed><\/object>
\nAllikas:
\nESO: “Richest planetary system discovered.<\/a>”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa L\u00f5unaobservatooriumi astronoomid leidsid HARPS instrumenti kasutades planeedis\u00fcsteemi, kus P\u00e4ikese-sarnase t\u00e4he HD 10180 \u00fcmber tiirleb v\u00e4hemalt viis planeeti, mil vihjeid leidub veel kahe olemasolust. HD 10180 asub Maast umbes 127 valgusaasta kaugusel ning on \u00fcks teadaolevast viieteistk\u00fcmnest eksoplaneedis\u00fcsteemist, kus on rohkem kui kolm planeeti. Kui vaatlusi kinnitatakse, asub leitud s\u00fcsteemis seitset planeeti, mis teeb sellest […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7224","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7224","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7224"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7224\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7224"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7224"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7224"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}