{"id":723,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=723"},"modified":"2010-03-29T09:59:43","modified_gmt":"2010-03-29T06:59:43","slug":"pluutole-maarati-kaabuse-staatus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=723","title":{"rendered":"Pluutole m\u00e4\u00e4rati k\u00e4\u00e4buse staatus"},"content":{"rendered":"<div style=\"TEXT-ALIGN: justify\"><span style=\"FONT-WEIGHT: bold\">Paljude meelest on Pluuto \u00fcheksas planeet p\u00e4ikeses\u00fcsteemis. Rahvusvahelise Astronoomia Liidu (International Astronomical Union &#8211; IAU) poolt nimetati see planeet \u00fcmber k\u00e4\u00e4bus-planeediks. Vastuoluline otsus tehti 24.augustil, 2006 ning p\u00f5hineb asjaolul, et Pluuto orbitaal-teekond kattub teiste objektidega nagu n\u00e4iteks asteroidid ja planeet Neptuun.<\/span><br \/>Eriarvamustel olevad astronoomid \u00fctlevad, et otsus on meelevaldne, tuues esile, et ka teised planeedid jagavad oma orbiiti sh Maa. Lisaks sellele, et \u201eklassikaline planeet\u201c (IAU definitsiooni kohaselt) peab tiirlema \u00fcmber p\u00e4ikese ja omama gravitatsiooniv\u00e4lja, peab ta olema oma orbiidi ainus objekt. <\/div>\n<table style=\"FLOAT: right; BACKGROUND-IMAGE: none; MARGIN-LEFT: 0px; VERTICAL-ALIGN: top; WIDTH: 40%; BORDER-TOP-STYLE: none; MARGIN-RIGHT: 0px; BORDER-RIGHT-STYLE: none; BORDER-LEFT-STYLE: none; TEXT-ALIGN: left; BORDER-BOTTOM-STYLE: none\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"10\" rules=\"none\" border=\"1\" frame=\"void\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img decoding=\"async\" hspace=\"0\" src=\"pildid\/pluto.jpg\" align=\"bottom\" border=\"0\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"FONT-STYLE: italic\">\n<td>Pluuto (vasakul) ja Charon varem planeet ja kuu, n\u00fc\u00fcd kaks k\u00e4\u00e4busplaneeti (Foto : NASA)<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<div style=\"TEXT-ALIGN: justify\">K\u00e4\u00e4busplaneet peab aga kinni pidama vaid kahest esimesest kriteeriumist ning ei tohi olla satelliit. K\u00f5iki \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4ikeses\u00fcsteemi objekte nimetatakse \u201ev\u00e4ikesteks p\u00e4ikeses\u00fcsteemi kehadeks\u201c. IAU liikmed h\u00e4\u00e4letasid 24.augustil, et v\u00f5tta see klassifikatsiooniskeem vastu ning klassifitseerida Pluuto kui k\u00e4\u00e4busplaneet. <\/p>\n<p>On veel kolm k\u00e4\u00e4busplaneeti \u2013 Charon, Ceres ja UB313 (viimast tuntakse mitteametlikult ka Xena nime all). Varem peeti Charonit Pluuto kuuks, kuid n\u00fc\u00fcd nimetatakse neid kahte \u201ekaksik-k\u00e4\u00e4busplaneetides\u00fcsteem\u201c. Pluuto avastati 1930.a ning Charon 1978.a. Pluutol on ka kaks kuud \u2013 Nix ja Hydra, need avastati aastal 2005.<\/p>\n<p>V\u00e4itlus tekkis 2005. aastal UB313 avastamisega. Selle diameeter on umbes 3000 km ning seega suurem kui Pluutol (2300 km) ning see tiirleb orbiidil, mis on palju kaugemal kui Pluuto oma. Loodetakse leida veel UB313 sarnaseid objekte. Paljud astronoomiakommuunis ei soovi neid planeetideks kutsuda. Teised oleks j\u00e4lle v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad, kui planeetide arv kasvaks iga avastusega. <\/p>\n<p>Allikas: http:\/\/www.physicsweb.org\/articles\/news\/10\/8\/18\/1 <br \/>Copyright: \u00a9 Institute of Physics (the \u201cInstitute\u201d) and IOP Publishing Limited (\u201cIOPP\u201d) 2006 <\/p>\n<p>Koostaja: ALI <\/p><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Paljude meelest on Pluuto \u00fcheksas planeet p\u00e4ikeses\u00fcsteemis. Rahvusvahelise Astronoomia Liidu (International Astronomical Union &#8211; IAU) poolt nimetati see planeet \u00fcmber k\u00e4\u00e4bus-planeediks. Vastuoluline otsus tehti 24.augustil, 2006 ning p\u00f5hineb asjaolul, et Pluuto orbitaal-teekond kattub teiste objektidega nagu n\u00e4iteks asteroidid ja planeet Neptuun.Eriarvamustel olevad astronoomid \u00fctlevad, et otsus on meelevaldne, tuues esile, et ka teised planeedid jagavad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-723","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/723","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=723"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/723\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=723"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=723"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=723"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}