{"id":72345,"date":"2015-04-04T23:30:37","date_gmt":"2015-04-04T20:30:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=72345"},"modified":"2015-04-10T11:07:48","modified_gmt":"2015-04-10T08:07:48","slug":"uurijad-panevad-vahivastaste-kuulide-ohutuse-proovile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=72345","title":{"rendered":"Uurijad panevad &#8220;v\u00e4hivastaste kuulide&#8221; ohutuse proovile"},"content":{"rendered":"<p>Uute v\u00e4hiravimeetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ei ole ainult bioloogide ja geneetikute p\u00e4rusmaa. Ka f\u00fc\u00fcsikutel, keemikutel ja materjaliteadlastel on siin oma kaalukas s\u00f5na kaasa r\u00e4\u00e4kida. \u00dcks v\u00f5imalikke meetodeid v\u00e4hirakkude h\u00e4vitamiseks on juba rohkem kui sajand tagasi Paul Ehrlich&#8217;i poolt v\u00e4lja pakutud idee ravimist, mis v\u00f5itleb vaid haigete rakkudega, j\u00e4ttes terved rakud puutumata. Selliste ravimite protot\u00fc\u00fcbid on juba ammu olemas &#8211; teatud nanoosakestel on v\u00f5ime koguneda vaid haigetele rakkudele, neelata siis v\u00e4ljastpoolt neile suunatud infrapunakiirgust ning vabastada selle m\u00f5jul nendega koos organismi viidud ravim, t\u00e4pselt \u00f5iges kohas. Uues uurimuses on Venemaa teadlased uurinud selle meetodi ohutust.<\/p>\n<div id=\"attachment_72347\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/miptresearch.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-72347\" class=\"wp-image-72347 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/miptresearch-300x152.jpg\" alt=\"miptresearch\" width=\"300\" height=\"152\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/miptresearch-300x152.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/miptresearch.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-72347\" class=\"wp-caption-text\">Fluorestseeruvad nanoosakesed rakus. Foto: Elena Petersen<\/p><\/div>\n<p>Luminestsents <a href=\"http:\/\/xn--pik-nna.fyysika.ee\/index.php\/book\/view\/15#genericSection1502\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/icon_eopik.png\" alt=\"icon_eopik\" width=\"22\" height=\"19\" \/><\/a> on meile igap\u00e4evaelust tuttav n\u00e4htus. Kui m\u00f5ni ese kiirgab valgust millegi muu arvelt, kui soojusenergia, siis see ongi luminestsents. Kui aine ergastamine toimub valgusega, siis on tegemist luminestsentsi \u00fche\u00a0liigi fotoluminestsentsiga (allpool oleva videos n\u00e4eb sellest n\u00e4htusest ka m\u00f5nd n\u00e4idet).<\/p>\n<p>Idee s\u00fcgavale kehasse tungiva infravalguse neeldumisest nanoosakestes ei ole f\u00fc\u00fcsikaportaali lugejatele uus, vastavad viited leiab allpool. Aga loomulikult ei ole see nii, et kui asi p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00f6\u00f6tab, siis asutakse kohe inimkatseid l\u00e4bi viima.<\/p>\n<p>See, kuidas luminestseeruva nanoosakese k\u00fclge &#8220;saadetisi&#8221; kinnitatakse, on skemaatiliselt kujutatud j\u00e4rgneval joonisel. Et sellest joonisest p\u00e4riselt aru saada, tuleb kokku koguda arvestatav kogus teadmisi keemiast ja nanof\u00fc\u00fcsikast. Aga asja ideest saab ehk aimu.<\/p>\n<p>Muide, v\u00f5imalikud on ka meetodid, kus nanoosakestesse sisestatakse ferromagneetikuid v\u00f5i kulda, nii et neid on v\u00f5imalik elektromagnetkiirgusega kuumutada, nagu see toimub n\u00e4iteks induktsioonipliitides. Kui selline nanoosake on kinnitunud v\u00e4hiraku k\u00fclge, on see arvatavasti p\u00e4ris efektiivne.<\/p>\n<p>Mida katsete tulemusena leiti? Ei midagi l\u00f5plikku. Aga meditsiinirakendustes liigutaksegi pikkam\u00f6\u00f6da, kombates ja v\u00f5imalusel nihutades uuritud ja l\u00e4bi uurimata alade piire.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/ucnp.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-73581 size-full\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/ucnp.png\" alt=\"ucnp\" width=\"851\" height=\"595\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/ucnp.png 851w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/ucnp-300x210.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 851px) 100vw, 851px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Allikas:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2015-04-safety-magic-anti-cancer-bullet.html\">http:\/\/phys.org\/news\/2015-04-safety-magic-anti-cancer-bullet.html<\/a><\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/gsL9VWfoJdg\" width=\"560\" height=\"315\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uute v\u00e4hiravimeetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ei ole ainult bioloogide ja geneetikute p\u00e4rusmaa. Ka f\u00fc\u00fcsikutel, keemikutel ja materjaliteadlastel on siin oma kaalukas s\u00f5na kaasa r\u00e4\u00e4kida. \u00dcks v\u00f5imalikke meetodeid v\u00e4hirakkude h\u00e4vitamiseks on juba rohkem kui sajand tagasi Paul Ehrlich&#8217;i poolt v\u00e4lja pakutud idee ravimist, mis v\u00f5itleb vaid haigete rakkudega, j\u00e4ttes terved rakud puutumata. Selliste ravimite protot\u00fc\u00fcbid on juba ammu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":72348,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[188],"class_list":{"0":"post-72345","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-vaata-sissepoole","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/72345","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=72345"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/72345\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/72348"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=72345"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=72345"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=72345"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}