{"id":724,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=724"},"modified":"2010-03-29T09:59:50","modified_gmt":"2010-03-29T06:59:50","slug":"fuusikud-aitavad-luid-parandada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=724","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud aitavad luid parandada."},"content":{"rendered":"<div style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: bold;\">Ootamatult tulev luumurd rikuks kergesti meie puhkuseplaanid ja raskendaks meie elu kindlasti p\u00e4ris t\u00fckiks ajaks. Luumurdue h\u00e4da on aga ka selles, et siiani ei olnud p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik ette ennustada, millal luumurd saabub, sest luu koormuse taluvuspunkti, ehk rakendatava koormuse suurust, mille j\u00e4rel luu murdub, ei olnud v\u00f5imalik arvutada. Samuti ei saa unustada osteoporoosi (luuh\u00f5renemist p\u00f5hjustava haiguse, mida p\u00f5eb umbes 30% naistest ja kuni 20% meestest) uurimiseks polnud siiani h\u00e4id meetodeid<\/span>. <span style=\"font-weight: bold;\">N\u00fc\u00fcd on luuuuringuteks koguni kaks uut meetodit.<\/span><br style=\"font-weight: bold;\" \/><\/p>\n<div style=\"text-align: justify;\">Esimene ,tunduvalt maisem, on USA-s West Lafayettis asuva Purdue \u00fclikooli teadurite, eesotsas Ozan Akkusega avastatud meetod. Ozani meeskond suutis luua mini seismograafid, mis erinevalt tavalistest seismograafidest, mida kasutatakse maav\u00e4rinate m\u00f5\u00f5tmiseks,  m\u00f5\u00f5davad luu koormust. Kuna iga samm ja liigutus p\u00f5hjustab meie luudest v\u00e4ikeseid v\u00f5nkeid, siis registreerivad mini-seismograafid just neid v\u00f5nkeid ning seej\u00e4rel on t\u00e4pselt v\u00e4lja arvutatav luule langev koormus. Sarnast p\u00f5him\u00f5tet kasutatakse lisaks maav\u00e4rinate m\u00f5\u00f5tmisele ka sildade ehitamisel ja helikopteri tiivku labade koormustaluvuse arvutamiseks. <\/div>\n<p>Teise, tunduvalt astronoomilisema, meetodi t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja Christoph R\u00e4thi juhitud Max Plancki Instituudi astrof\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6r\u00fchm koost\u00f6\u00f6s kohalike arstiteadlastega. Nemad keskendusid oma uuringus peamiselt osteoporoosi tekkimisele ja luude h\u00f5renemisele. Haiguse arengut ei suutnud arstid siiani ette ennustada. N\u00fc\u00fcd tulid aga appi teoreetilised astrof\u00fc\u00fcsikud ja kosmoloogid, kes v\u00f5tsid luu simuleerimisel appi suurte galaktikate arvutamisel kasutatav Minkowski v\u00f5rrandid ja kogu enda k\u00e4sutuses oleva matemaatilise aparatuuri ning suutsid luua luu simulatsiooni, mis suudab v\u00e4lja arvutada luu struktuuri ja ennustatavad muutused haigestumise v\u00f5i vigastuse korral. Muidugi ei ole simulatsiooni arvutused punkt-punktiliselt \u00fchtivad, kuid nad omavad siiski v\u00e4ga suurt t\u00e4psust. See lihtsustab oluliselt osteoporoosi ravimist ning juba on meditsiinit\u00f6\u00f6stus tundud huvi meetodi rakendamisest paremate raviv\u00f5imaluste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/p>\n<p>Allikad: Spiegel-Online<br \/>            Max Planck Forschung 03.2006<\/p>\n<p>Toimetas: Tiit Sepp\n<\/p><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ootamatult tulev luumurd rikuks kergesti meie puhkuseplaanid ja raskendaks meie elu kindlasti p\u00e4ris t\u00fckiks ajaks. Luumurdue h\u00e4da on aga ka selles, et siiani ei olnud p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik ette ennustada, millal luumurd saabub, sest luu koormuse taluvuspunkti, ehk rakendatava koormuse suurust, mille j\u00e4rel luu murdub, ei olnud v\u00f5imalik arvutada. Samuti ei saa unustada osteoporoosi (luuh\u00f5renemist p\u00f5hjustava [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-724","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/724","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=724"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/724\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=724"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=724"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=724"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}