{"id":7269,"date":"2010-09-01T21:38:32","date_gmt":"2010-09-01T18:38:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7269"},"modified":"2010-09-04T11:11:26","modified_gmt":"2010-09-04T08:11:26","slug":"riina-leet-fuusikud-pole-uhiskonnas-mingid-outsider%e2%80%99id","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7269","title":{"rendered":"Riina Leet: “F\u00fc\u00fcsikud pole \u00fchiskonnas mingid outsider\u2019id”"},"content":{"rendered":"

Rannu keskkool, Eesti F\u00fc\u00fcsika Seltsi \u00f5petajate osakonna esinaine.<\/em><\/p>\n

Miks peaks koolides \u00fcle\u00fcldse f\u00fc\u00fcsikat \u00f5petama?<\/strong><\/p>\n

Oo… (naerab<\/em>). Esiteks, tegelikult on ka v\u00e4ga palju lapsi, kellele f\u00fc\u00fcsika meeldib. Lihtsalt seda ei ole v\u00e4ga popp v\u00e4lja \u00f6elda. Ma ise olen mitmel korral oma koolis k\u00fcsinud, et kuidas siis ikkagi lood on ja ei ole see f\u00fc\u00fcsika \u00fcldse see k\u00f5ige tagumine asi. Eriti poiste hulgas. Ja \u00fcllatuslikult on ka v\u00e4ga palju t\u00fcdrukuid, kes on \u00f6elnud, et neile kohe t\u00e4itsa meeldib.\"\"<\/a><\/p>\n

Teine maru lahe asi on, et kui sa midagi \u00f5petad ja siis selgub, et see hakkab kedagi nii huvitama ja selgub, et see ongi tema tulevane elu. See perspektiiv ise on v\u00e4ga vinge. Muidugi kolmas asi on see sotsiaalne vastutus, et peab olema f\u00fc\u00fcsikuid ja ka f\u00fc\u00fcsikat tundvaid inimesi. Ning oleks k\u00f5ik see Eesti tehnoloogia ja t\u00f6\u00f6stus ja muud. Ma ei ole kindel, et see ainu\u00f5ige t\u00e4htsuse j\u00e4rjekord, aga eks see niimoodi ikka on.<\/p>\n

Mis Sinul endal \u00f5petamisel prioriteediks on? Mida Sinu klassiruumist lahkunul peaks f\u00fc\u00fcsikast meelde j\u00e4\u00e4ma?<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige t\u00e4htsam on, et ta oskaks maailma mitmest k\u00fcljest n\u00e4ha. Ta v\u00f5iks suuta n\u00e4ha, et asju on v\u00f5imalik vaadata n\u00e4iteks v\u00e4rvidena, mis asjad seal sees t\u00f6\u00f6tavad, kuidas nad liiguvad, kas ilusasti v\u00f5i koledasti. V\u00f5i siis ka, miks need \u00fcldse nii toimivad. Mitmek\u00fclgsus on asja juures k\u00f5ige olulisem.Koolist lahkuval lapsel peaks olema maailmapilt avar ja ta teaks ja tunneks, mis k\u00f5ik tema \u00fcmber on. Niimoodi on tunduvalt huvitavam endal elada ka.
\n
\nKuidas Eestis f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamisega \u00fcldse tundub lugu olevat? Meedia vahendusel kuuleme ikka aeg-ajalt, kuidas kurdetakse, et loodusteaduslik kirjaoskus ei ole piisav…<\/strong><\/p>\n

Kui ma olen n\u00fc\u00fcd statistikat vaadanud, siis on Eestis \u00f5petajaid, kes annavad f\u00fc\u00fcsikat, umbes 500 ringis. Nendest, kes on siis ka tegelikult f\u00fc\u00fcsika eriala l\u00f5petanud, ei moodusta sellest k\u00f5ik, pooled kindlasti, aga mitte enam. Need annavad kohe kindlasti kvaliteetselt ja teavad, kuidas \u00f5petada. <\/p>\n

Ja siis on see seltskond \u00f5petajaid, kes ei ole f\u00fc\u00fcsikat nii p\u00f5hjalikult \u00f5ppinud ja on lihtsalt sunnitud f\u00fc\u00fcsikat \u00f5petama. See toobki selle \u2018kehvema\u2019 kvaliteedi juurde. Ma arvan, et halb f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja v\u00f5ibki palju \u00e4ra rikkuda. P\u00e4ris paljud m\u00e4letavad ju, kuidas mul oli ju see f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja, kes mitte midagi ei osanud. Ja ma lausa kartsin f\u00fc\u00fcsikat.<\/p>\n

Kuidas Sul endal kooliajal oli?<\/strong><\/p>\n

Minu f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja oli Lehho J\u00f5umees<\/strong>. Me kartsime teda natukene, aga ma sain f\u00fc\u00fcsikast p\u00e4ris h\u00e4sti aru ka. Ta andis sellise hea p\u00f5hja alla. Tegelikult oli p\u00e4ris vinge asi, kui sind sunniti igaks tunniks \u00f5ppima ja siis mingil hetkel saidki Sa asjast aru. (N\u00e4ole ilmub v\u00f5idur\u00f5\u00f5mus pilk<\/em>.) <\/p>\n

Seda on lihtsalt nii lahe tunnetada. Sa ise tasapisi lihtsalt sunnid – f\u00fc\u00fcsikat peabki niimoodi \u00f5ppima. F\u00fc\u00fcsika saab ainult siis meeldida, kui sa \u00f5pid seda \u00f5ppima ja sellest arusaama.<\/p>\n

Eestis ongi siis p\u00f5hiline probleem see, et ei ole piisavalt \u00f5petajaid?<\/strong><\/p>\n

P\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00fcll. Kui ma 2006. v\u00f5i 2007. aastal \u00f5ppisin noorte poistega koos, siis oli \u00fcks k\u00e4inud koolis praktikal. Ta tuli ise p\u00e4rast kolmandat kuud \u00e4ra, sest ei pidanud lihtsalt vastu. \u00d5pilaste k\u00e4itumine ja ohjeldamine on k\u00f5va probleem. See on just selline asi, mis hoiab noori mehi eemal, nad ei viitsi j\u00e4nnata pubekatega. (J\u00e4\u00e4b m\u00f5ttesse.) Selleks peavad olema head isikuomadused ja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud meetodtika, kuidas p\u00e4ris padupubekatega hakkama saada.<\/p>\n

Samas naisi ei olegi nii palju. Tegime statistikat ning Gaussi k\u00f5ver joonistub enam-v\u00e4hem v\u00e4lja. K\u00f5ige rohkem on keskealisi \u00f5petajaid koolis, siis noorte osakaal on ka \u00fcpriski suur . Kusagil seal 35-40 aastaste vahel on auk. See auk on nii m\u00e4rgatav, et on ka koolis v\u00e4ga h\u00e4sti n\u00e4ha. Seal on noori ja ka vanemaid \u00f5petajaid, kuid see vahepealne lohk on t\u00e4iesti olemas.<\/p>\n

Kuidas siis meelitada inimesi f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajateks?<\/strong><\/p>\n

Tegelikult on see pigem vist selline j\u00e4tku k\u00fcsimus. Kui on endal olnud hea f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja, siis on t\u00f5en\u00e4osus, et sa ise l\u00e4hed ka f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima, suurem. Teiseks, peab olema n\u00e4ha, et paljud f\u00e4nnavad f\u00fc\u00fcsikat. Ma arvan, et \u201eF\u00fc\u00fcsikabuss\u201c on k\u00fcll \u00f5petamise maastikusse suure plussi teinud. Seal on n\u00e4ha, et f\u00fc\u00fcsika on lahe. Ma ise olen seda etendust paaril korral n\u00e4inud ning siis oled m\u00e4rganud kuidas \u00f5pilased tagareas niimoodi f\u00e4nnavad. Ma arvan, et p\u00e4rast seda on p\u00e4ris mitmed m\u00f5elnud f\u00fc\u00fcsika peale.<\/p>\n

Ma olen selline paadunud optimist, et kui k\u00f5ike h\u00e4sti teha ja mitte millegagi niimoodi \u00fcle pingutada, siis l\u00e4hevad \u00f5pilased ikka f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima. P\u00e4rast v\u00f5ib-olla \u00f5petajaks ka. Kuid kui sul on ikka selline virisev \u00f5ps ees olnud, siis sinna lihtsalt ei ole midagi teha. Siis ongi f\u00fc\u00fcsika vastik ja ongi l\u00f5pp. Kuidas seda probleemi lahendada? \u2013 Eks Teadusbuss ja muu populariseerimine igas m\u00f5ttes.<\/p>\n

Samuti n\u00e4idata, et need, kes f\u00fc\u00fcsikaga tegelevad, on tegelikult lahedad inimesed ega pole \u00fchiskonnas mingid outsider<\/em>\u2019id, vaid toredad inimesed. K\u00e4ivad h\u00e4sti riides, ei ole mingid nohikud ja muu, mis lastele peale l\u00e4heb. See, et f\u00fc\u00fcsikaga tegelemine on lahe asi, peaks j\u00f5udma \u00fchiskonna k\u00f5rvu. Enamik vanemaid r\u00e4\u00e4givad kodus ikka nii (muudab h\u00e4\u00e4letooni<\/em>.): \u201cOi! See f\u00fc\u00fcsika on raske! Oi! K\u00fcll sa hakkad selle f\u00fc\u00fcsikaga n\u00fc\u00fcd vaeva n\u00e4gema!\u201c<\/em> Sellest peaks kuidagi \u00fclesaama!
\n
\nKas sellisel juhul ongi sellist olukorda, et loodusteaduste \u00fcle\u00fcldine maine on hea, v\u00f5imalik \u00fcle\u00fcldse saavutada ning kas sellel oleks \u00fcldse m\u00f5tet?<\/strong><\/p>\n

Ma ei ole kindel, kas on \u00fcldse sellist k\u00fcsitlust tehtud, kus oleks seda t\u00e4psemalt uuritud. Alati on ju v\u00e4ike protsent, kes f\u00e4nnavad reaalaineid. Kui v\u00f5tta n\u00fc\u00fcd kogu see aineteskaala, mida Eestis \u00f5petatakse ning v\u00f5tta \u00fcldisest mahust f\u00fc\u00fcsika protsent. Sellisel juhul ei peakski niimoodi olema, et 50% elanikkonnast f\u00e4nnaks f\u00fc\u00fcsikat. Igal \u00fchel on ju oma spetsialiteet.<\/p>\n

Samas oleks tore, kui ajaloohuviline poiss saaks ka f\u00fc\u00fcsikast aru ja kui ta hiljem on Riigikogus ning tal on olnud m\u00f5ni v\u00e4ga vinge f\u00fcssa\u00f5ps… Siis ta saab m\u00f5ne asja puhul \u00f6elda, et see on v\u00e4ga tore m\u00f5te. Ta peaks lihtsalt arusaama, et see on vajalik asi. Muidugi kui sellist k\u00fcsitlust vaadata, siis kindlasti jaguneks see selle j\u00e4rgi, kes \u00f5petaja oli.<\/p>\n

Kuidas uus \u00f5ppekava kummaltki – nii \u00f5petajate ja \u00f5pilaste – poolelt suhtumist muuta v\u00f5iks?<\/strong><\/p>\n

P\u00f5hikoolis muutub ainekava ikkagi suhteliselt v\u00e4he. Seal on lihtsalt juures, mis katsed on ainekavasse sisse kirjutatud. Samuti on k\u00f5ik pisut rohkem lahti kirjutatud. \u00dctleme, et mina olen \u00f5petaja, kes l\u00e4heb esimest aastat \u00f5petama. V\u00f5tan ainekava lahti, siis on m\u00e4rks\u00f5nade j\u00e4rgi suhteliselt lihtne teada saada, mida ma teemas ja alateemas t\u00e4pselt ikkagi \u00f5petama pean. Lisaks, mis katsed ma kohe kindlasti peaksin \u00e4ra tegema. <\/p>\n

Selle koha pealt on uus \u00f5ppekava parem kui vana, kus oli n\u00e4iteks lihtsalt \u00e4ra toodud optika ja siis lihtsalt ridamisi k\u00f5ik m\u00f5isted, mida sa optikas selgeks tegema. N\u00fc\u00fcd on \u00f5pieesm\u00e4rgid -ja tulemused paremini \u00e4ra s\u00f5nastatud, mida \u00f5pilane peab oskama. Kriitikat on k\u00fcll selles suhtes tulnud, et \u00f5pitulemused on liiga madalal tulemusel. Et v\u00f5iks ka olla natukene k\u00f5rgemal tasemel p\u00f5hikooli osal nagu just loovus ja k\u00f5ik. \u00d5ppekava on \u00f5petajale kohe kindlasti parem t\u00f6\u00f6vahend kui varem oli, v\u00e4hemalt mulle tundub k\u00fcll.<\/p>\n

Labort\u00f6\u00f6de suhtes arvan ma, et kui \u00f5petaja teeb katseid, siis teeb ta katseid igasuguste vahenditega – kas laseb lastel tuua, on kapis vene ajast olemas v\u00f5i on ise hangitud. Seda ei saa k\u00fcll \u00f5ppekava poolt tegema panna. Ainuke asi, et kui katse on \u00f5ppekavas olemas, siis v\u00f5iks riik ka garanteerida, et k\u00f5ikides koolides on olemas v\u00f5rdsed tingimused just nende katsete tegemiseks.
\n
\nKas see on riigi poolt \u00fcle\u00fcldse v\u00f5imalik?<\/strong><\/p>\n

On k\u00fcll olnud selliseid juhtusid, kus k\u00f5ik koolid on saanud mingisuguse \u00fchise saadetise, nagu paar aastat tagasi tuli hunnik juhtmeid\/ampermeetreid ja muud. Ma arvan, et tuleks samalaadne ring teha. Samuti selline uurimus, et kui palju ja kas \u00fcldse on vaja juurde. Ma arvan, et sellist pole siiani tehtud.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gime g\u00fcmnaasiumi \u00f5ppekavas toimunud muudatustest.<\/strong><\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4kida g\u00fcmnaasiumi \u00f5ppekavast ja v\u00f5rrelda seal vana ja uut, siis seal on \u00fclesehitus v\u00e4ga palju muutunud. Kuid kui sisu vaadata, siis ikkagi 95% ulatuses kattub, ainult \u00fcldine kontseptsioon on teine. Teemad on teistmoodi \u00fcmber grupeeritud – vajab harjumist esialgu. Muutuseks on p\u00f5hiliselt see, et v\u00f5ib rohkem igasuguseid abimaterjale nagu tabeleid ja ka valemilehti kasutada, sama kehtib p\u00f5hikooli kohta.<\/p>\n

Sellisel \u00f5petajal on aga ikka raske, kes on harjunud minema tundi ikka \u00fche ja sama valemiga ning samasuguse k\u00e4iguga, et kogu aeg \u00fchtemoodi laseb. Kuid sellisele, kellele meeldib loovalt asjale l\u00e4heneda, siis ma ei tea. Eks harjumist on ikka palju vaja.<\/p>\n

Selle kohta tuleb aga palju igasuguseid koolitusi. Juba kevadel kirjutasime koos Kaido Reiveltiga<\/strong> sellise projekti ning t\u00e4naseks on ka rahad taha saanud. Seal v\u00f5tame kokku k\u00f5ikide piirkondade f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate esindajad ja siis hakkamegi l\u00e4bi nende vaatama, kuidas saab ainekava koolitusi lihtsamalt hakata teha. Selle aasta sees on meil esimene selline projekt ees. (Naeratab<\/em>).<\/p>\n

Teine asi, mida me Kaidoga arutasime oli see, kuidas vene koole paremini kokku v\u00f5tta ning selgitada neile, mida uus \u00f5ppekava t\u00e4hendab ja palju muutusi tuleb. Samuti kuidas uute \u00f5ppematerjalidega saab.
\n
\nKuidas kooliv\u00e4lised organisatsioonid saaksid \u00f5petajat oma t\u00f6\u00f6 tegemisel toetada?<\/strong><\/p>\n

Kui \u00f5petaja argielule m\u00f5elda, siis tegelikult v\u00e4ga ei saagi. Saab seda teha, et korralda m\u00f5istlikud kursused, kus ta t\u00f5esti saab oma aine kohta midagi uut teada. Selline, kus ta saab uusi katsevahendeid n\u00e4ha ja ise katsuda.Lihtsalt oleks v\u00f5imalik lugeda, et kuu aja p\u00e4rast on kursus ja ta saab sinna minna ning see on v\u00e4ga h\u00e4sti koostatud. Et ei oleks mingisugust sisut\u00fchja ajaraiskamist! Ma arvan, et see on k\u00f5ige parem kingitus, mida \u00f5petajatele teha saaks.<\/p>\n

Samuti v\u00f5iks olla selline koht v\u00f5i foorum, nagu me fyysika.ee-sse p\u00fc\u00fcame panna, kus \u00f5petajad saaksid k\u00fcsida selliseid k\u00fcsimusi, millele ta ise ei oska m\u00f5nikord alati vastata. Juhul kui m\u00f5ni \u00f5pilane k\u00fcsib midagi v\u00f5i on m\u00f5ni \u00fclesanne. Tegelikult oled ju ikka aegajalt h\u00e4das sellega, et sul ei ole kelleltki k\u00fcsida, et: \u201eKuidas see asi k\u00e4ib?\u201c Tegelikult peaksid ka \u00f5petajad rohkem kokku hoidma ning toetama \u00fcksteist. Seega seda asja tuleks lahendada. Eriti aitaks see selliseid \u00f5petajaid, kes tegelikult ei ole f\u00fc\u00fcsikat erialana \u00f5ppinud ning saaksid ennast nii klassi ees paremini tunda.
\n
\nKui tihedalt praegu kogukond omavahel suhtleb?<\/strong><\/p>\n

Praegu on kaks korda aastas sellised suured s\u00fcndmused, \u00fcks on Tartu \u00dclikooli juures kevadp\u00e4evad, kus on erinevalt koos olnud kuni sada \u00f5petajat. Veel on \u201eSuvekool,\u201c seal oli meil sellel aastal 40 inimest koos. <\/p>\n

Lisaks eelmisel kooliaastal oli meil \u00fcks selline suur kahep\u00e4evane seminar ka Voorel, kus oli \u00fcllatavalt palju vene \u00f5petajaid Ida-Virumaa kandist. Muidugi antud \u00fcritus oli tasuta, aga see oli hea koht, kus \u00f5petajad suhtlesid omavahel, arutasid maailma asju ja kuulasid natukene f\u00fc\u00fcsikat, Koit Timpmann <\/strong>n\u00e4itas natukene katseid ja Eero Uustalu<\/strong> demonstreeris katsevahendeid. Selliseid \u00fcritusi ongi vaja. Kolm korda aastas oleks t\u00e4iesti piisav, mitte sagedamini. V\u00f5ib-olla m\u00f5ned ni\u0161\u0161i v\u00e4rgid rohkem.
\n
\nMis on h\u00e4sti?<\/strong><\/p>\n

Mina olen vale inimene, kelle k\u00e4est seda k\u00fcsida, kuna ma olen paadunud optimist. (M\u00f5tleb veidi<\/em>). Minu arvates on h\u00e4sti, et on piisavalt palju f\u00fc\u00fcsika \u00f5pse, kes tahavad koos k\u00e4ia ja maailma uudistada. Seda on n\u00e4ha nii kevadp\u00e4evadel kui ka \u201eSuvekoolis.\u201c Tegelikult on Eestis v\u00e4ga h\u00e4id f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajaid ning kui on neid, siis tuleb nende k\u00e4e alt ka h\u00e4id tulevasi \u00f5petajaid. (Naeratab<\/em>).<\/p>\n

Kuidas Sulle endale f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate osakonna esinaisena tulevik tundub?<\/strong><\/p>\n

M\u00f5tteid meil on, et mida teha ja kus j\u00e4rgmine aasta \u00f5petajatega k\u00e4ia. Siis on mul v\u00e4ga hea toetajaskond, kellega me teeme asju koos, nagu Jaak J\u00f5gi<\/strong>, Lehho J\u00f5umees<\/strong> ja Jaan Paaver<\/strong>. \u00dcksk\u00f5ik, kelle poole p\u00f6\u00f6rduda, k\u00f5ik-k\u00f5ik on kohe n\u00f5us aitama. Ja aitavad lausa nimedega inimeste otsimisel. See ei ole sisuliselt ainult \u00fche inimese t\u00f6\u00f6. Kaido aitab ka meid palju n\u00f5u ja j\u00f5uga. (Muheleb<\/em>).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rannu keskkool, Eesti F\u00fc\u00fcsika Seltsi \u00f5petajate osakonna esinaine. Miks peaks koolides \u00fcle\u00fcldse f\u00fc\u00fcsikat \u00f5petama? Oo… (naerab). Esiteks, tegelikult on ka v\u00e4ga palju lapsi, kellele f\u00fc\u00fcsika meeldib. Lihtsalt seda ei ole v\u00e4ga popp v\u00e4lja \u00f6elda. Ma ise olen mitmel korral oma koolis k\u00fcsinud, et kuidas siis ikkagi lood on ja ei ole see f\u00fc\u00fcsika \u00fcldse see […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,35],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7269","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7269","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7269"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7269\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7269"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7269"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7269"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}