{"id":727,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=727"},"modified":"2010-03-29T10:00:20","modified_gmt":"2010-03-29T07:00:20","slug":"%e2%80%9ckvantinterferents%e2%80%9d-makromaailmas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=727","title":{"rendered":"\u201cKvantinterferents\u201d makromaailmas"},"content":{"rendered":"

Jutum\u00e4rgid pealkirjas on omal kohal, sest kuigi Yves Couderi ja Emmanuel Forti huvitav katse <\/span>imiteerib<\/i> \u00fcllatava t\u00f5etruudusega kvantosakeste leiulainete interferentsi, pole tegemist siiski kvantosakeste de Broglie lainete liitumisega. <\/span><\/p>\n

<\/p>\n

Aga l\u00e4hemalt: YC&EF asetasid vedeliku (vee?) pinnale v\u00e4ikese silikoon\u00f5li <\/p>\n\n\n\n\n
<\/td>\n<\/tr>\n
\u00a0\u201cJalutaja\u201d \u2013 \u00f5litilk ja temast l\u00e4htuv laine vedeliku pinnal, ristk\u00fclikud m\u00e4rgivad vedeliku pinna all asetsevaid t\u00f5kkeid (pilu). <\/p>\n

foto: PhysOrg.com<\/i><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

tilgakese (1 mm dia), mille sundisid \u00fcles-alla v\u00f5nkuma. Selle tulemusena hakkavad vedelikus levima tilgast l\u00e4htuvad ringikujulised pinnalained. Teatud l\u00e4ve (v\u00f5ib aru saada, et v\u00f5nkeamplituudi j\u00e4rgi) \u00fcletamisel hakkab \u00f5litilk enda tekitatud lainev\u00e4ljas liikuma. Taoline osakese (\u00f5litilga) ja temaga seotud lainete s\u00fcsteem \u2013 \u201cjalutaja\u201d (ing walker<\/i>) \u2013 imiteeribki mikromaailmas avalduvat osake-laine dualismi. Selle n\u00e4itamiseks asetasid YC&EF vedeliku pinna alla pilukujulise t\u00f5kke (vt pilt). Kuna pilu kohal on vedeliku s\u00fcgavus v\u00e4iksem, muutub selles kohas laine levikiirus (lainepikkus) \u2013 tegemist on siis ilmselt nn \u201cmadala vee\u201d lainetega. Taoline veealune t\u00f5ke etendab pinnalaine jaoks sama rolli, mis erineva potentsiaaliga ruumipiirkond kvantosakese leiulaine jaoks \u2013 ilmnevad laine peegeldumise, murdumise ja interferentsi n\u00e4htused. Kahest taolisest pilust koosneva s\u00fcsteemi taga t\u00e4heldasid YC&EF \u201cjalutaja\u201d trajektooride (asendite) eba\u00fchtlast jaotust, mis v\u00e4gagi meenutab elektronide jaotust kvantmehhaanilises <\/p>\n\n\n\n\n
<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\u00a0\u201cJalutaja\u201d asendite jaotus kahe-pilu eksperimendis.<\/p>\n

foto: PhysOrg.com<\/i><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

kahe-pilu katses. Seda ka tilga fikseeritud algasendi korral. M\u00e4rgime siiski veelkord, et jaotuse tekkep\u00f5hjused on YC&EF ja elektronidega sooritatud katsetes p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevad \u2013 kui viimasel juhul on p\u00f5hjuseks kvantmehhaanilise iseloomuga m\u00e4\u00e4ramatus, siis YC&EF katses on tegemist klaasikalise (h\u00fcdrod\u00fcnaamilise) s\u00fcsteemi liikumise ebastabiilsusega. Nagu teada, v\u00f5ib taoline \u201cklassikaline\u201d m\u00e4\u00e4ramatus olla t\u00e4heldatav ka suht lihtsates (1,5 vabadusastmega) d\u00fcnaamilistes s\u00fcsteemides (\u201cveidrad atraktorid\u201d). Suurimateks (massiivseimateks) objektideks, millel aga on j\u00e4lgitud t\u00f5elist kvantinterferentsi, on fullereeni molekulid \u2013 60 s\u00fcsiniku aatomit sisaldavad kerastruktuurid. <\/p>\n

T\u00e4psemaks teabeks tuleks \u00e4ra oodata Physical Review Letters\u2019<\/i>is ilmumisj\u00e4rge ootav YC&EF artikkel.<\/p>\n

\n

Allikas: http:\/\/www.physorg.com\/news78650511.html<\/p>\n

Koostas Jaak Kikas<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jutum\u00e4rgid pealkirjas on omal kohal, sest kuigi Yves Couderi ja Emmanuel Forti huvitav katse imiteerib \u00fcllatava t\u00f5etruudusega kvantosakeste leiulainete interferentsi, pole tegemist siiski kvantosakeste de Broglie lainete liitumisega. Aga l\u00e4hemalt: YC&EF asetasid vedeliku (vee?) pinnale v\u00e4ikese silikoon\u00f5li \u00a0\u201cJalutaja\u201d \u2013 \u00f5litilk ja temast l\u00e4htuv laine vedeliku pinnal, ristk\u00fclikud m\u00e4rgivad vedeliku pinna all asetsevaid t\u00f5kkeid (pilu). foto: […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-727","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/727","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=727"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/727\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=727"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=727"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=727"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}