{"id":7284,"date":"2010-08-25T01:29:35","date_gmt":"2010-08-24T22:29:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7284"},"modified":"2010-08-26T15:09:05","modified_gmt":"2010-08-26T12:09:05","slug":"nadal-universumis-17-august-23-august","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7284","title":{"rendered":"N\u00e4dal universumis: 17.august – 24. august"},"content":{"rendered":"

N\u00e4dal universumis on rubriik, kus \u00fcldrelatiivsusteooria matemaatilistele alustele ja ‘halva f\u00fc\u00fcsika keele’ v\u00e4lja juurimisele spetsialiseerunud Toronto \u00fclikooli tudeng Sarah C. Kavassalis<\/a> v\u00f5tab kokku n\u00e4dala \u00f5nnestumised ning l\u00e4bikukkumised gravitatsiooniteooriast osakestef\u00fc\u00fcsikani.<\/em><\/p>\n

Astrof\u00fc\u00fcsika ja Gravitatsioon<\/strong><\/em>
\n
\nPlaneedis\u00fcsteem, mis n\u00e4eb \u00fcpris meie oma moodi v\u00e4lja.<\/strong><\/p>\n

Lo Curto, G., Mayor, M., Benz, W., Bouchy, F., Lovis, C., Moutou, C., Naef, D., Pepe, F., Queloz, D., Santos, N., Segransan, D., & Udry, S. (2010). The HARPS search for southern extra-solar planets XXVII. Astronomy and Astrophysics manuscript no. HD10180<\/a>

\"\"<\/a>

Foto: ESO Exo-Planet Press Kit 2010<\/p><\/div><\/p>\n

See ei kuulu k\u00fcll p\u00e4ris astrof\u00fc\u00fcsika alla, kuid ilma selleta ei saaks neid vaatlusi \u00fcle\u00fcldse teha. ESO HARPS’i instrumendi abiga avastati eksoplaneetide s\u00fcsteem<\/a>, kus v\u00e4hemalt viis planeeti tiirlevad \u00fcmber P\u00e4ikese-sarnase t\u00e4he HD 10180. HD 10180 s\u00fcsteemis<\/a> arvatakse olevat veel kaks planeedi kandidaati, mis v\u00f5ib viia s\u00fcsteemi kogu planeetide arvu seitsmeni. Sinna hulka kuuluks ka kergeim planeet, mis kunagi avastatud.<\/p>\n

Tegemist on esimese korraga, mil meil on l\u00e4inud korda heita pilk planeedis\u00fcsteemile, mis on meie enda omale niiv\u00f5rd sarnane. Samuti on tegu p\u00f5neva leiuga, kuna see aitab kinnitada paljut, mida me oleme meie enda P\u00e4ikeses\u00fcsteemi kujunemise kohta arvanud.<\/p>\n

Vaata lisaks:
\nSeven planets\u2019 in new solar system<\/a>
\nNeighboring Solar System Resembles Ours<\/a>
\nRichest Planetary System Discovered (Pressiteade)<\/a>
\nESO Exoplanet Press Kit [pdf]. <\/a><\/p>\n

Molekulaarpilvedes toimub lainetus<\/strong><\/p>\n

Bern\u00e9 O, Marcelino N, & Cernicharo J (2010). Waves on the surface of the Orion molecular cloud. Nature, 466 (7309), 947-9 PMID: 20725034<\/a><\/p>\n

<\/param><\/param><\/param><\/embed><\/object><\/p>\n

Sellel n\u00e4dalal ajakirjas Nature ilmunud uurimuses esitletakse Orioni molekulaarpilve<\/a> pinnal lainete (Kelmin-Helmholtzi ebastabiilsuste<\/a>) olemasolu. <\/p>\n

Vaata lisaks:
\nVideo: Surf\u2019s Up for Massive Stars<\/a>.<\/p>\n

Kaotsi l\u00e4inud must auk?<\/strong><\/p>\n

B. W. Ritchie, J. S. Clark, I. Negueruela, & N. Langer (2010). A VLT\/FLAMES survey for massive binaries in Westerlund 1: II. Dynamical constraints on magnetar progenitor masses from the eclipsing binary W13 Astronomy & Astrophysics arXiv: 1008.2840v1<\/a><\/p>\n

ESO astronoomid juurdlevad selle \u00fcle, miks Ara t\u00e4htkujus<\/a> asuv supermassiivne t\u00e4ht p\u00e4rast supernoovana plahvatamist mustaks auguks ei arenenud. Arvatakse, et t\u00e4ht oli kunagi 40 korda raskem kui P\u00e4ike ning sellest oleks seega pidanud valdavate teooriate kohaselt magnetari <\/a>asemel must auk tekkima.<\/p>\n

See viitab tugevalt sellele, et praegune astrof\u00fc\u00fcsika gravitatsioonilist kollapsit kirjeldav teooria ei ole p\u00e4ris \u00f5ige, kuid see ei ole muidugi ainus vastuolu. Nimelt ei ole n\u00e4iteks siiani head selgitust, miks me \u00fcle\u00fcldse n\u00e4eme ainet l\u00f5pliku aja jooksul musta auku kukkuvat.<\/p>\n

Vaata lisaks:
\n The Mystery of the Absent Black Hole<\/a><\/p>\n

Galaktiline supervulkaan<\/strong><\/p>\n

NASA Chandra r\u00f6ntgenkiirte teleskoobi ning NSF’i VLA observatooriumi tehtud pilt kujutab galaktilise \u201esupervulkaani\u201c purset massiivses galaktikas M87<\/a>. Nii Chandra kui ka VLA on t\u00e4heldanud arvatavasti Messier 87 galaktikas asuva musta augu suunast l\u00e4htuvaid \u00fclienergeetilisi osakestevooge.

\"\"<\/a>

Foto: X-ray (NASA\/CXC\/KIPAC\/N. Werner, E. Million et al); Radio (NRAO\/AUI\/NSF\/F. Owen) <\/p><\/div><\/p>\n

Tsitaat vastavast pressiteatest: \u201eAnaloogselt Eyjafjallajokull\u2019iga t\u00f5usevad musta augu l\u00e4heduses tekkivad energeetilised osakesed l\u00e4bi r\u00f6ntgenkiiri eritava t\u00e4heparve atmosf\u00e4\u00e4ri ning haaravad endaga kaasa M87 keskpunkti l\u00e4heduses leiduvat k\u00fclma gaasi. Samamoodi nagu kuumade vulkaaniliste gaasidega kaasnevad ka tumedad tuhapilved.\u201c<\/p>\n

Ning Aurora Simionescu <\/strong>Kavli instituudist: \u201eSee analoogia n\u00e4itab, et kuigi astronoomilised n\u00e4htused v\u00f5ivad ilmneda eksootilises piirkondades ning nii mastaapsel skaalal, on selle taga peitub f\u00fc\u00fcsika v\u00e4ga sarnane Maal toimuvate s\u00fcndmustega.\u201c<\/p>\n

Vaata lisaks:
\nGalactic Super-volcano in Action.<\/a>
\n<\/p>\n

.
\n.
\n.
\nK\u00f5rgete energiate \u2013ja osakestef\u00fc\u00fcsika
\n<\/strong><\/em>
\nNeutriinod m\u00f5jutavad radioaktiivseid elemente?<\/strong><\/p>\n

Ephraim Fischbach,, Peter A. Sturrock,, Jere H. Jenkins,, Daniel Javorsek II,, John B. Buncher,, & John T. Gruenwald (2010). Evidence for Solar Influences on Nuclear Decay Rates Fifth Meeting on CPT and Lorentz Symmetry : 1007.3318<\/p>\n

Jenkins, Fischbach ning teised on k\u00fcllaltki \u00fcllatavate leidude seeriaga n\u00e4idanud, et P\u00e4ikese proturbenantsi<\/a> ja teatud radioaktiivsete elementide lagunemiskiiruse<\/a> vahel on seos. Neli aastat varem, 2006. aastal m\u00e4rkas Jenkinsi t\u00f6\u00f6r\u00fchm mangaan-54<\/a> lagunemist uurides, et proturbenantsi ajal lagunemisprotsess aeglustus, vastavalt sellele, kuidas detektorit tabavate p\u00e4ikeseneutriinode hulk kasvas. Kuigi uurimusse suhtuti tollal skeptiliselt, ei usuta enam, et tegu oli pelgalt detektori vea v\u00f5i keskkonna m\u00f5jutustega. Arvatakse, et n\u00e4htus on siiski kuidagi seotud P\u00e4ikese tegevusega.<\/p>\n

Peamiseteks lagunemisprotsessi m\u00f5jutavate osakeste kandidaatideks peetakse neutriinosid, kuid samas teame me, et need ei astu eriti millegagi vastastikm\u00f5jusse. Standardmudeli kohaselt ei ole mitte mingit p\u00f5hjust, miks peaksid neutriinod radioaktiivseid elemente sellisel kombel m\u00f5jutama. Samuti r\u00e4\u00e4gitakse palju m\u00f5nest P\u00e4ikesel tekkivast tundmatust osakesest, ent traditsioonilise osakestef\u00fc\u00fcsika kohaselt ei tohiks seal midagi sellist tekkida.<\/p>\n

Loomulikult eksisteerib ka v\u00f5imalus, et neutriinod v\u00f5i miski muu m\u00f5jutab lihtsalt detektorit ennast, kuigi t\u00f6\u00f6 autorid on selle ise v\u00e4listanud. Siiski v\u00f5ib see samamoodi pakkuda v\u00f5imalust uut t\u00fc\u00fcpi neutriinode f\u00fc\u00fcsika vaatlemiseks. Igal juhul on tegu millegagi, millel tuleks silma peal hoida.<\/p>\n

Vaata lisaks:
\n The strange case of solar flares and radioactive elements <\/a>
\nThe strange case of solar flares and radioactive elements (Pressiteade)<\/a>.<\/p>\n

V\u00e4ljakutse neutronite teooriale.<\/strong><\/p>\n

P. E. Koehler, F. Be\u010dv\u00e1\u0159, M. Krti\u010dka, J. A. Harvey, & K. H. Guber (2010). Anomalous fluctuations of s-wave reduced neutron widths of $^{192,194}$Pt resonances Phys. Rev. Lett. , 105 (7) arXiv: 1007.3675v1<\/a><\/p>\n

Koehler\u2019i t\u00f6\u00f6r\u00fchm m\u00e4rkas neutronite resonantsi tugevuse m\u00f5\u00f5tmiseks neutronite<\/a> kiiri kasutades midagi erilist. Tavap\u00e4rane juhusliku maatriksi teooria<\/a> ei tundu olevat (99,997% usaldusenivool) neutronite struktuurile \u00fclekantav. T\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00e4heldas, et tuumaosakesed tunduvad liikuvat \u201ekoordineeritult.\u201c<\/p>\n

Paul Koehler: \u201cMitte \u00fckski tuumastruktuuri mudel ei suuda seda selgitada.\u201d<\/p>\n

Tegemist on j\u00e4rjekordse n\u00e4itega sellest, kuidas kehtiv osakeste\/tuumaf\u00fc\u00fcsika paradigma ei ole piisav, et tervet f\u00fc\u00fcsilist reaalsust piisavalt t\u00e4pselt kirjeldada. P\u00f5nev.<\/p>\n

Vaata lisaks:
\n Nuclear theory nudged<\/a><\/p>\n

\u00dcldrelatiivsus, gravitatsiooni kvantteooria, jne.<\/em><\/strong><\/p>\n

Mustad augud L\u00f5una-Ontario stiilis<\/strong><\/p>\n

Palenzuela, C., Lehner, L., & Liebling, S. (2010). Dual Jets from Binary Black Holes Science, 329 (5994), 927-930 DOI: 10.1126\/science.1191766<\/a>

\"\"<\/a>

Pilt kujutab elektromagnetvoo struktuuri enne (-5,6 tundi) ning p\u00e4rast ( +2,3 tundi) mustade aukude \u00fchinemist. <\/p><\/div><\/p>\n

Sisukokkuv\u00f5te: \u201cSupermassiivsete mustade aukude \u00fchinemine (koaletsents) on galaktikate \u00fchinemisel ilmnev loomulik n\u00e4htus, mis peaks tekitama gravitatsioonilaineid ning millega kaasneb ka t\u00f5en\u00e4oliselt energeetilised elektromagnetilised n\u00e4htused. Me uurisime selliste binaarsete mustade aukude koaletsentsi juhul, kui mustad augud paiknevad neid \u00fcmbritseva gaasiketta poolt tekitatud v\u00e4lise magnetv\u00e4lja sees. Lahendades Einsteini v\u00f5rrandid, et kirjeldada mustade aukude m\u00f5ju \u00fcmbritsevale plasmale, esitleme me numbrilisi t\u00f5endeid, et sellised s\u00fcsteemid v\u00f5ivad kutsuda esile selliste (elektromagnet)voogude teket. Laiendades Blandfordi ja Znajeki protsessi, mis kehtib \u00fcksiku, p\u00f6\u00f6rleva musta augu kohta, kujuneb pilt, mille kohaselt saab elektromagnetv\u00e4li tiirlevatelt mustadelt aukudelt energiat. Mustad augud \u00fchinevad l\u00f5puks ning kehtib standardne Blandford-Znajeki stsenaarium. Selliseid elektromagnetlainete purskeid on potentsiaalselt v\u00f5imalik t\u00e4heledada ka suurte vahemaade tagant.\u201d<\/p>\n

Harilikult paigutaksin ma artikli mustadest aukudest astrof\u00fc\u00fcsika alla, kuid see lausa n\u00f5uab \u00fcldrelatiivsuse kategooriat. Nagu Te loodetavasti sisukokkuv\u00f5tet lugedes m\u00e4rkasite, lahendavad autorid tegelikult Einsteini v\u00f5rrandeid, mis on harilikult mustadest aukudest l\u00e4htuvaid vooge uurides haruldane juhus. Uurimus on ilmselt \u00fcks realistlikumaid mustade aukude \u00fchinemist kirjeldavaid t\u00f6id, mis seni tehtud on. (Ja ma vannun, et sellel ei ole midagi tegemist sellega, et uurimust aitasid l\u00e4bi viia Toronto \u00fclikooli teadlased.)<\/p>\n

Vaata lisaks:
\nA Tale of Two Jets.<\/a><\/p>\n

Autor: Sarah C. Kavassalis<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

N\u00e4dal universumis on rubriik, kus \u00fcldrelatiivsusteooria matemaatilistele alustele ja ‘halva f\u00fc\u00fcsika keele’ v\u00e4lja juurimisele spetsialiseerunud Toronto \u00fclikooli tudeng Sarah C. Kavassalis v\u00f5tab kokku n\u00e4dala \u00f5nnestumised ning l\u00e4bikukkumised gravitatsiooniteooriast osakestef\u00fc\u00fcsikani. Astrof\u00fc\u00fcsika ja Gravitatsioon Planeedis\u00fcsteem, mis n\u00e4eb \u00fcpris meie oma moodi v\u00e4lja. Lo Curto, G., Mayor, M., Benz, W., Bouchy, F., Lovis, C., Moutou, C., Naef, D., […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7288,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7284","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7284","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7284"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7284\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/7288"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7284"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7284"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7284"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}