{"id":732,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=732"},"modified":"2011-08-08T23:36:46","modified_gmt":"2011-08-08T20:36:46","slug":"lootos-annab-lootust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=732","title":{"rendered":"Lootos annab lootust,"},"content":{"rendered":"<p align=\"justify\"><strong>\u00a0et mitmesuguste asjade puhastamisele kuluvat aega saab varsti ehk hoopis tulusamalt kasutada. Eeskujuks oleva lootoslille lehed p\u00fcsivad puhastena ka v\u00e4ga tolmuses keskkonnas. P\u00f5hjuseks nende vahase pinna mikro- ja nanostruktuur, mis mustumise \u00e4ra hoiab.<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\" lang=\"et-EE\" align=\"justify\"><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"justify\"><span lang=\"et-EE\">Lootoslehe pinna puhtana p\u00fcsimisel on kaks p\u00f5hjust. Esiteks ei nakka mustuseosakesed sellise pinnaga kuigi tugevasti. Teiseks muudab see pinna <i>superh\u00fcdrofoobseks <\/i>\u2013 sellisele pinnale sattunud veepiisk (vihmaveetilk, nt) ei valgu pinda m\u00f6\u00f6da laiali vaid j\u00e4\u00e4b kerakeseks, mis pinda m\u00f6\u00f6da maha veeredes ka pinnaga n\u00f5rgalt seotud mustuseosakesed \u00fcles korjab ja minema viib. Paradoksaalne \u2013 et pind p\u00fcsiks puhtana, ei pea ta olema sile vaid hoopis (nano)krobeline. Georgia Tehnoloogiainstituudi (USA) materjaliteadlased ja keemiatehnoloogid p\u00fc\u00fcavad taoliste omadustega pindu kunstlikult s\u00fcnteesida. Kui see \u00f5nnestub, avanevad paljud rakendused: mittetolmuvad p\u00e4ikesepatareide paneelid, pinnad, millel pole asu patogeensetel bakteritel jpm.<\/span><\/p>\n<p class=\"western\" lang=\"et-EE\" align=\"justify\"><\/p>\n<p class=\"western\" align=\"justify\"><span lang=\"et-EE\">Tjah, tore uudis ju &#8230; ainult, et <i>ainult <\/i>seda uudist lugedas j\u00e4\u00e4kski meile teadmata, et probleemiga on juba varemgi mitmetes laborites tegeletud ja j\u00f5utud isegi kaubanduslike toodeteni. Ilusa \u00fclevaate lootosefektist ja selle uurimisel ning rakendamisel Saksamaal Bonni \u00dclikoolis tehtust saab veebiaadressilt <\/span><font color=\"#0000ff\"><u><a href=\"http:\/\/www.lotus-effekt.de\/\"><span lang=\"et-EE\">http:\/\/www.lotus-effekt.de\/<\/span><\/a><\/u><\/font><span lang=\"et-EE\">. Georgialaste tegemistest t\u00e4psemalt lugedes v\u00f5ib aga aru saada, et nende tegevus lootoslehe j\u00e4ljendamisel polnud just eriti viljakas \u2013 s\u00fcnteesitud pol\u00fcmeerpinnad polnud piisavalt vastupidavad keskkonnatingimustele. Seet\u00f5ttu valisid nad <i>sama tulemuse <\/i>saavutamiseks teistsuguse l\u00e4henemise. Originaaluudisest pole detailid v\u00e4ljaloetavad, aga info, et pinnakattes on kasutatud titaanoksiidi vihjab v\u00f5imalusele, et antud juhul on oluline hoopis pinna v\u00f5ime mustust valguse abil lagundada (fotokatal\u00fc\u00fctiline pind). Pole seegi iseenesest mingi p\u00f5rutav uudis \u2013 TiO<sub>2<\/sub> kilega kaetud nn isepesevat aknaklaasi (SGG Bioclean) saab Eestiski osta. Taolise klaasi pind on aga hoopiski <i>h\u00fcdrofiilne <\/i>\u2013 vihmavesi ei j\u00e4\u00e4 sellisel pinnal tilka,vaid valgub \u00fchtlaselt laiali ega j\u00e4ta seet\u00f5ttu kuivamisj\u00e4lgi. Sama tulemus, aga hoopis vastupidise meetodiga kui lootosefekti korral!<\/span><\/p>\n<p class=\"western\" lang=\"et-EE\" align=\"justify\"><\/p>\n<p class=\"western\" lang=\"et-EE\" align=\"justify\">Allikas: http:\/\/www.physorg.com\/news79957161.html<\/p>\n<p class=\"western\" lang=\"et-EE\" align=\"justify\">Koostas: Jaak Kikas<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0et mitmesuguste asjade puhastamisele kuluvat aega saab varsti ehk hoopis tulusamalt kasutada. Eeskujuks oleva lootoslille lehed p\u00fcsivad puhastena ka v\u00e4ga tolmuses keskkonnas. P\u00f5hjuseks nende vahase pinna mikro- ja nanostruktuur, mis mustumise \u00e4ra hoiab. Lootoslehe pinna puhtana p\u00fcsimisel on kaks p\u00f5hjust. Esiteks ei nakka mustuseosakesed sellise pinnaga kuigi tugevasti. Teiseks muudab see pinna superh\u00fcdrofoobseks \u2013 sellisele [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-732","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/732","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=732"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/732\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=732"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=732"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=732"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}