{"id":7347,"date":"2010-09-01T19:49:59","date_gmt":"2010-09-01T16:49:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7347"},"modified":"2010-09-02T20:20:45","modified_gmt":"2010-09-02T17:20:45","slug":"lehho-joumees-seeme-on-hakanud-idanema","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7347","title":{"rendered":"Lehho J\u00f5umees: “Seeme on hakanud idanema”"},"content":{"rendered":"

Kohtla-J\u00e4rve G\u00fcmnaasium<\/em><\/p>\n

Miks peaks \u00fcle\u00fcldse koolides f\u00fc\u00fcsikat \u00f5petama?
\n<\/strong>
\nSee on v\u00e4ga huvitav \u00f5ppeaine. Kuigi elu on l\u00e4inud niimoodi, et f\u00fc\u00fcsikat hakatakse \u00f5ppima mitu aastat hiljem kui varem. Kui ma ise koolipoiss olin, hakkasin ma kuuendast klassist f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima. Minu meelest ei olnud see k\u00fcll nii raske, kui praegu tundub see olema kaheksandas klassi olijatele.<\/p>\n

Millest see v\u00f5ib tuleneda?<\/strong><\/p>\n

Eks kogu elukeskkond ole vist muutunud. Vanasti oli inimestel rohkem aega ja tahtmist raamatutega tegeleda ning ise midagi teha, aga n\u00fc\u00fcd on valmisproduktid k\u00f5ik olemas. Samuti v\u00f5ib ka kodupoolne suhtumine vale olla.<\/p>\n

Mida Te ise f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamisel endale eesm\u00e4rgiks seate? Mida Teie klassiruumist lahkunu peaks oskama?<\/strong><\/p>\n

Seda on v\u00e4ga raske s\u00f5nastada ning veel raskem saavutada. Sellep\u00e4rast, et \u00f5pilased on ju k\u00f5ik erinevad. Seda saab iga \u00f5petaja aru, et iga \u00f5pilane ei ole selline, et tema lemmikainete hulka f\u00fc\u00fcsika kuuluks. Enamusel t\u00fcdrukutet on \u00fcle\u00fcldse omap\u00e4rane arvamus f\u00fc\u00fcsika suhtes. Kuid ma tean ka selliseid ning mul endal on olnud \u00f5pilasi, kes on sellest v\u00e4ga huvitatud, kes v\u00e4idavad, et kui arstiks ei saa, l\u00e4heks f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima.<\/p>\n

Ma olen p\u00fc\u00fcdnud nii, et need, kes tahavad ja kellel on vaja f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppida, saaksid alused niimoodi k\u00e4tte, et j\u00e4rgmised \u00f5petajad ja \u00f5ppej\u00f5ud ei peaks minuga kurjustama. Ning need, kes seda ei soovi, ei saaks oma tulevastele lastele v\u00e4ita, et f\u00fc\u00fcsika on vastik \u00f5ppeaine ning ega te seda kunagi selgeks ei saa.<\/p>\n

Kuidas Eesti tundub f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise kvaliteet olema? V\u00e4idetakse, et \u00f5petajaid igale poole ei j\u00e4tku…<\/strong><\/p>\n

Seda on raske \u00f6elda, kuna iga \u00f5petaja vahib ikka oma kooli nelja seina vahel. K\u00f5ige hullem on minu meelest hoopis see, kui \u00f5petajal ei ole klassiruumis korda. Kui puudub tunnidistsipliin ei saa isegi need \u00f5ppida, kes seda teha tahaksid ning keda ta \u00f5petada suudaks.<\/p>\n

Seega on \u00f5petaja osa ikkagi p\u00e4ris suur, suurem, kui me arvata oskaks. \u00d5petaja vastutus \u00f5pilaste tuleviku ees, peaks olema piisavalt suur faktor, et kohustada teda tagama tunnis \u00f5ppimiseks soodsad tingimused. Kui ta seda ei suuda, peaks ta arusaama, et ta ei sobi kooli. \u00d5petaja v\u00f5ib k\u00fcll tiivustada \u00f5ppima, kuid ka igasuguse \u00f5ppimise isu \u00e4ra v\u00f5tta.
\n
\nKuid kuidas v\u00f5iks meelitada selliseid noori tublisid inimesi f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks \u00f5ppima?<\/strong><\/p>\n

Mul ei ole see eriti \u00f5nnestunud. T\u00f5si, \u00fcks kunagine \u00f5pilane oli praegune f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate esinaine Riina Leet. Kuigi tema l\u00e4ks algselt keemiat \u00f5ppima, aga siis tegi elu korrektiivid ja ta pidi f\u00fc\u00fcsikat ka \u00f5petama hakkama.
\nMa ise ka ei oska \u00fctelda, sest ma ise ka ei tahtnud ka alguses noortega tegelemine vastumeelt. Kuid enda laiskuse t\u00f5ttu ma p\u00e4ris f\u00fc\u00fcsikuks ei sobinud. Ma ei kujutanud \u00fcldse ettegi, et ma \u00f5petajaks sobin. Igal juhul mingi kohusetunde t\u00f5ttu ma f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks siis l\u00e4ksin. Ma hindasin oma seisukohad \u00fcmber ja n\u00fc\u00fcd ma ei kahetse seda.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gime \u00fcldse loodusteaduste mainest. Kas selline olukord on \u00fcldse v\u00f5imalik, kus k\u00f5ik \u00f5pilased m\u00f5tlevad ja vaatavad, et loodusteadlane ongi tore ja lahe olla? Ja kas sellel oleks m\u00f5tet?<\/strong><\/p>\n

Minu arvates on see saavutamatu unelm, kuid selle poole tasub p\u00fc\u00fcelda sellele vaatamata. Peamine oleks, et suhtumine loodusainetesse ja looduse uurimisse ja teadlastesse oleks tunnustust v\u00e4\u00e4rivam.<\/p>\n

Tegelikult on see aga mitme otsaga asi, kuna kui aine tehakse igasuguste katsetega ning intrigeerivate v\u00f5imalustega \u00fclihuvitavaks, siis ei pruugi see v\u00e4ga h\u00e4sti tegelikkusega koosk\u00f5las olla. See omakorda v\u00f5ib siis tulevikus pettumuse esile kutsuda. Seega on efektsete asjade ning rutiini kombineerimine v\u00e4ga suur kunst ning siin ei olegi mingeid \u00fchtseid reegleid olemas. Pigem s\u00f5ltub see inimesest, kes seda k\u00f5ik serveerib ning nendest, kes juhtuvad kohal olema. Mitte kunagi ei tea, mis kellegi huvi paelub.<\/p>\n

Kas uue \u00f5ppekavaga on astutud samm \u00f5iges suunas, just nimelt \u00fcle\u00fcldise m\u00f5istetavuse ja loogilisema \u00fclesehituse poole?<\/strong><\/p>\n

Seda on keeruline \u00f6elda. \u00d5ppekava on ju k\u00f5ige aluseks: \u00f5pikuid, \u00f5ppetundi plaanimist, \u00f5petajate harimist. Alles hiljem saame teada, kas see t\u00f6\u00f6tab v\u00f5i mitte. Ma ise olen pigem oma vaadedelt skeptik \u2013 ma ei usu ennem, kui mul on selle kohta t\u00f5endeid. Eks me p\u00fc\u00fcame, aga ma ei ole selles suhtes hurraa-optimist.<\/p>\n

Samas ma m\u00f5istan ka neid f\u00fc\u00fcsikaprofessoreid ja \u00f5petajaid, kellel on mure, et k\u00f5lab l\u00e4bi, et valemeid ei peagi peast teadma. Ning midagi ei pea ise oskama, kui k\u00f5ike vaadata saab. Teglikult on ikka niimoodi, et vaadata saab ainult siis kui sa tead ja oskad otsida.<\/p>\n

Kuidas v\u00f5iksid kooliv\u00e4lised institutsioonid \u00f5petajate t\u00f6\u00f6d toetada?<\/strong><\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4kida ettev\u00f5tetest, mis oleksid j\u00f5ukad, siis need v\u00f5iksid koole abistada inventari hankimisel. \u00dcksk\u00f5ik milliste asjadega, mis \u00f5ppet\u00f6\u00f6d kuidagi soodustaksid. Kuigi seda on t\u00e4nap\u00e4eval harva, kuna olud on teised ning ettev\u00f5tted ise on h\u00e4das.<\/p>\n

Sest seda, et riik jaksaks k\u00f5ike tervenesti katta, seda ei maksa ilmselt loota. Elu on n\u00e4idanud, et isegi rikastes riikides ei j\u00e4tku vahendeid nii palju, kui oleks tarvis.<\/p>\n

Mida n\u00e4iteks F\u00fc\u00fcsika Selts saaks teha?<\/strong><\/p>\n

Ma ootan s\u00fcgist ja vaatab, mis need \u201e\u00d5pikojad\u201c toovad, mida Kaido Reivelt<\/strong> ja Eero Uustalu <\/strong>kevadel propageerisid. Ma kutsusin nad m\u00f5lemad ka endale kooli, mitte \u00f5pilaste jaoks, vaid p\u00fc\u00fcdsin just vene \u00f5petajaid sinna haarata. Alguses lubasid p\u00e4ris paljud tulla, aga l\u00f5puks tuli ainult 4-5 t\u00fckki. V\u00e4hemalt nemad olid k\u00fcll huvitatud ja seega ma loodan, et see \u00f5pikodade v\u00e4rk hakkab k\u00e4ima. Saame n\u00e4ha.<\/p>\n

Ma arvan et Seltsi osa f\u00fc\u00fcsika propageerimisel on viimastel aastatel olnud m\u00e4rgatav. Mitmed tudengid, kes on f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima l\u00e4inud, teavad seda ilmselt ise kinnitada.<\/p>\n

Siis on need S\u00fcgis \u2013ja Suvekoolid, kus mina olin nagu vana k\u00e4nd, aga ma olen t\u00e4hele pannud, et see on v\u00e4ga hea koht, kus \u00f5petajad saavad omavahel suhelda. Ja mulle meeldib see \u00f5hkkond, mis on nendes olnud. Minu suhtes on nad heatahtlikud olnud ning ma usun, et selline entusiasm ja heatahtlikkus ning omavahelised suhted v\u00f5ivad veel suuri asju teha heas suunas.
\n
\nKas seda saaks veel kuidagi julgustada ja kiirendada?<\/strong><\/p>\n

Me oleme p\u00fc\u00fcdnud seda teha. Rida aastaid tagasi oli f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate osakonna juhataja Jaak J\u00f5gi<\/strong> ning tema m\u00f5tles v\u00e4lja, et v\u00f5iks suvel p\u00e4rast jaanip\u00e4eva korraldada f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate \u201eSuvekooli.\u201c Minu arvates ei ole sellest ajast peale, kui neid on korraldama hakatud mitte \u00fchtegi \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud ning toimunud on neid vist kokku kaheksa: Seal on tavaliselt kuskil 20-25 \u00f5petaja ringis olnud, aga sellel aastal oli neid peaaegu 40. Mina loen siit v\u00e4lja, et seeme on hakanud idanema.<\/p>\n

Mis on juba praegu h\u00e4sti?<\/strong><\/p>\n

M\u00f5ned kiruvad, aga minu arvates on h\u00e4sti, et meil on viimase 20 aasta jooksul meie enda uued f\u00fc\u00fcsika\u00f5pikud v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud, kirjastatud ja kordustr\u00fckke tehtud. Neis on varasematega v\u00f5rreldes v\u00e4hem valemeid ja seega v\u00e4hem p\u00f5hjalikud ning see ei pruugi matemaatilise p\u00f5hjaga inimestele v\u00e4ga meeldida. Aga samas on ju \u00fcks koolip\u00e4ev ka v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud \u2013 n\u00fc\u00fcd on ainult viis p\u00e4eva. Enamasti tahetakse ikkagi viie p\u00e4evaga k\u00f5ik \u00e4ra \u00f5petada, mis \u00f5petajate arvates nende koolip\u00f5lves oluline on tundunud. Ja siis ei j\u00e4tku lihtsalt aega. Siis hakatakse muidugi \u00f5pikute kallal virisema, kuigi k\u00f5igele vaatamata on ikka sama palju noori f\u00fc\u00fcsikuid olemas.<\/p>\n

Ma arvan, et ongi h\u00e4sti see, et on Eesti F\u00fc\u00fcsika Selts, on noori f\u00fc\u00fcsikuid tulemas, vaatamata sellele, et f\u00fc\u00fcsika ei ole \u00fcldsuse silmis v\u00e4ga populaarne. Ma arvan, et need noored, kes ennast f\u00fc\u00fcsikas leiavad k\u00fcll ei kahetse, et nad on selle eriala endale valinud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kohtla-J\u00e4rve G\u00fcmnaasium Miks peaks \u00fcle\u00fcldse koolides f\u00fc\u00fcsikat \u00f5petama? See on v\u00e4ga huvitav \u00f5ppeaine. Kuigi elu on l\u00e4inud niimoodi, et f\u00fc\u00fcsikat hakatakse \u00f5ppima mitu aastat hiljem kui varem. Kui ma ise koolipoiss olin, hakkasin ma kuuendast klassist f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima. Minu meelest ei olnud see k\u00fcll nii raske, kui praegu tundub see olema kaheksandas klassi olijatele. Millest […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,35],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7347","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7347","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7347"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7347\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7347"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7347"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7347"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}