{"id":736,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=736"},"modified":"2011-08-08T23:36:53","modified_gmt":"2011-08-08T20:36:53","slug":"magus-valgus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=736","title":{"rendered":"Magus valgus"},"content":{"rendered":"<div style=\"text-align: justify;\">\n\u201cV\u00f5ta kaks t\u00fckki suhkrut, mine h\u00e4sti pimedasse tuppa ja h\u00f5\u00f5ru neid vastamisi. Siis &#8230;\u201d J\u00e4rgides seda Tootsi-stiilis \u00f5petust, n\u00e4ete te, kui silmad pimedusega juba harjunud on, kahvatut valgust \u2013 triboluminestsentsi. Kenneth Suslick ja Nathan Eddingaas Illinoisi \u00dclikoolist on leidnud mooduse taolise kiirguse intensiivsuse t\u00f5stmiseks ligi tuhat korda. Selleks viisid nad suhkrukristallikesed parafiini, mida oli k\u00fcllastatud m\u00f5nede gaasidega (heelium, neoon, l\u00e4mmastik) ja allutasid selle segu ultraheli m\u00f5jule. Tulemuseks intensiivne helendus, mis n\u00e4htav isegi p\u00e4evavalguses. Autorid seletavad n\u00e4htust j\u00e4rgmiselt \u2013 ultraheli p\u00f5hjustab segus mikroskoopiliste mullikeste teket ja kollapsit \u2013 akustilist kavitatsiooni. Selle tulemusel tekkivad l\u00f6\u00f6klained deformeerivad suhkrukristallikesi, milles ilmneb piesoelektriline efekt \u2013 kristallikeste pindadel tekkivad elektrilaengud. Kristallikeste purunemisel laengud eralduvad. Kui aga elektriline pinge on piisavalt suur, v\u00f5ib erim\u00e4rgiliselt laetud kristallikeste vahel toimuda l\u00e4bil\u00f6\u00f6k \u2013 elektriline s\u00e4de. Viimane ioniseerib segus olevaid gaasimolekule \u2013 kiirguses ilmnevad neile iseloomulikud spektrijooned.  J\u00e4\u00e4b veel k\u00fcsida, et milleks see hea v\u00f5iks olla? Nagu \u00fctleb \u00fcks t\u00f6\u00f6 autoritest (KS) saab sedakaudu enam teada materjalide purunemise kohta ja uurida pindadel toimuvaid protsesse, mis j\u00e4\u00e4vad mehaanilise makromaailma ja molekulide maailma puutepiirile. Ja suhkrukulu pole arvatavalt suur. Oleks kogu Eesti suhkrutrahvisuhkrust kilo kohta kah sama palju teadmist toodetud, oleks Eesti vaieldamatult juhtiv teadusriik maailmas!<\/p>\n<p><\/div>\n<p>Allikas: http:\/\/physicsweb.org\/articles\/news\/10\/11\/7\/1\t<\/p>\n<p>Koostas: Jaak Kikas<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201cV\u00f5ta kaks t\u00fckki suhkrut, mine h\u00e4sti pimedasse tuppa ja h\u00f5\u00f5ru neid vastamisi. Siis &#8230;\u201d J\u00e4rgides seda Tootsi-stiilis \u00f5petust, n\u00e4ete te, kui silmad pimedusega juba harjunud on, kahvatut valgust \u2013 triboluminestsentsi. Kenneth Suslick ja Nathan Eddingaas Illinoisi \u00dclikoolist on leidnud mooduse taolise kiirguse intensiivsuse t\u00f5stmiseks ligi tuhat korda. Selleks viisid nad suhkrukristallikesed parafiini, mida oli k\u00fcllastatud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-736","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/736","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=736"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/736\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=736"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=736"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=736"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}