{"id":737,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=737"},"modified":"2010-03-29T10:00:58","modified_gmt":"2010-03-29T07:00:58","slug":"traadivaba-taielikult","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=737","title":{"rendered":"Traadivaba. T\u00e4ielikult."},"content":{"rendered":"<div style=\"text-align: justify;\">\nWireless on saanud igap\u00e4evaseks ja pea igakohaseks asjaks. Siiski, p\u00e4riselt ilma traatideta kah veel hakkama ei saa: iga paari tunni tagant (ehk ka pisut harvemini) teatab teie s\u00fclearvuti n\u00f5udlikult, et ta patarei on t\u00fchjaks saamas. Ja siis tuleb l\u00f5puks ikkagi traat seina pista ja n\u00e4ljasele elektrit anda.<br \/>\nMuidugi, p\u00f5him\u00f5tteline v\u00f5imalus t\u00e4ielikuks traadivabaduseks on ammu teada: t\u00e4ita ruum elektromagnetlainetega, millest siis k\u00f5ik tarbijad saavad vabalt* energiat ammutada. On vaid kaks aga (peale *-ga seotud \u201caga\u201d, millest allpool): tegemist on tohutu energia raiskamisega (vaid v\u00e4ga v\u00e4ike osa lainete energiast p\u00fc\u00fctakse kinni ja kulutatakse eesm\u00e4rgip\u00e4raselt) ja muidugi kerkib j\u00e4lle k\u00fcsimus v\u00f5imalikust m\u00f5just inimeste tervisele. N\u00fc\u00fcd aga terendab v\u00f5imalus, mis ehk m\u00f5lemat nimetatud probleemi v\u00e4ltida suudab. Tema tunnuss\u00f5nadeks on \u201clekkemoodid\u201d, \u201cresonants\u201d ja \u201cl\u00e4hiv\u00e4li\u201d. Lihtsustatult ja l\u00fchidalt: energiaallikas on resonaators\u00fcsteem, kust laineid eriti v\u00e4lja ei kiirgu (v\u00e4ikesed energikaod). Kui aga taolise s\u00fcsteemi l\u00e4hedusse asetada teine samale sagedusel h\u00e4\u00e4lestatud resonaator, siis v\u00f5ib energia sinna suhteliselt efektiivselt \u00fcle kanduda, ilma et teda ruumi laiali levivate lainetena oluliselt kaduma l\u00e4heks. Vahem\u00e4rkusena: n\u00e4htus, mis optilises diapasoonis ja molekulaartasemel kiirguseta energia\u00fclekandena tuntud. Idee autoriks on MIT dotsent Marin Soljacic, keda veebis on juba j\u00f5utud ka \u201cuueks Nikola Teslaks\u201d ristida.<\/p>\n<p>* aga vaevalt, et keegi seda energiat nii v\u00e4ga vabalt jagada tahab. Muidugi, kuna k\u00f5neksoleva lahenduse puhul on jutt on energia \u00fclekandest siiski k\u00fcllaltki v\u00e4ikestele kaugustele (\u00fche toa v\u00f5i ka m\u00f5neti suurema ruumi ulatuses), siis piirab juba lokaalsus \u201cenergialapuliste\u201d ligip\u00e4\u00e4su. <\/p>\n<p><\/div>\n<p>Allikad:\t<br \/>http:\/\/www.physorg.com\/news82754873.html<br \/>\n\t<br \/>http:\/\/arxiv.org\/ftp\/physics\/papers\/0611\/0611063.pdf (originaalartikli preprint enamhuvilisele-teadlikule lugejale)<\/p>\n<p>Koostas: Jaak Kikas<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Wireless on saanud igap\u00e4evaseks ja pea igakohaseks asjaks. Siiski, p\u00e4riselt ilma traatideta kah veel hakkama ei saa: iga paari tunni tagant (ehk ka pisut harvemini) teatab teie s\u00fclearvuti n\u00f5udlikult, et ta patarei on t\u00fchjaks saamas. Ja siis tuleb l\u00f5puks ikkagi traat seina pista ja n\u00e4ljasele elektrit anda. Muidugi, p\u00f5him\u00f5tteline v\u00f5imalus t\u00e4ielikuks traadivabaduseks on ammu teada: [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-737","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/737","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=737"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/737\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=737"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=737"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=737"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}