{"id":74041,"date":"2015-04-10T11:41:14","date_gmt":"2015-04-10T08:41:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=74041"},"modified":"2015-04-12T11:43:11","modified_gmt":"2015-04-12T08:43:11","slug":"kvantosakeste-pilvedel-voib-olla-mitu-temperatuuri-uheaegselt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=74041","title":{"rendered":"Kvantosakeste pilvedel v\u00f5ib olla mitu temperatuuri \u00fcheaegselt"},"content":{"rendered":"

Temperatuur on v\u00e4ga kasulik kehade omadus. See v\u00f5imaldab meil \u00f6elda midagi statistiliselt tabavat meie \u00fcmber ringi kihutavate osakeste energia kohta ilma et me teaksime, kuidas t\u00e4pselt need osakesed liiguvad. N\u00fc\u00fcd on Viini Tehnoloogia\u00fclikooli ja Heidelbegi \u00dclikooli teadlased uurinud, kuidas toimub kvantosakeste pilve tasakaalulisse olekusse minek ja kas ka selliste s\u00fcsteemide kohta saab kasutada statistilisi suurusi, nagu seda on temperatuur. Tulemus on \u00fcllatav – kvantosakeste pilvel v\u00f5ib olla korraga mitu temperatuuri. Selge see, et niisugune teadmine on samm edasi suurte kvants\u00fcsteemide parema m\u00f5istmise teel.<\/p>\n

\"2-quantumphysi\"<\/a>

“Aatomkiip” (ingl atom chip) aatomite pilve p\u00fc\u00fcdmiseks ja jahutamiseks. Foto: Viini Tehnika\u00fclikool<\/p><\/div>\n

K\u00f5igi f\u00fc\u00fcsikaliste v\u00f5i mittef\u00fc\u00fcsikaliste s\u00fcsteemide (kaasaarvatud inimene) toimimine s\u00f5ltub v\u00e4hemal v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral temperatuuriks kutsutavast f\u00fc\u00fcsikalisest omadusest. Aga ega me tihti v\u00e4ga t\u00e4pselt ei tea, misasi see temperatuur \u00f5igupoolest on, mida sellega m\u00f5\u00f5detakse. Tihti ei ole ka v\u00e4ga suurt probleemi, kui vastusena \u00f6elda, et “temperatuur on see, mida termomeeter n\u00e4itab”. M\u00f5tlema hakkame alles siis, kui kaks termomeetrit n\u00e4itavad erinevat temperatuuri … n\u00e4iteks.<\/p>\n

Arvatavasti t\u00e4htsaim asi, mida peaksime temperatuurist r\u00e4\u00e4kides meeles pidama on see, et \u00a0gaasi absoluutse temperatuuriga on v\u00f5rdeline gaasi molekulide keskmine kineetiline energiaga\"icon_eopik\"<\/a>. Soojal suvep\u00e4eval liiguvad aatomid \u00f5hus ca 430 meetrit sekundis, talvel on see kiirus veidi v\u00e4iksem. Aga see ei t\u00e4henda seda, et k\u00f5ikide aatomite liikumise kiirus on selline, jutt k\u00e4ib liikumise keskmisest kiirusest.<\/p>\n

Aga mis see on, kui me keskmist kiirust arvutame? Me vaikimisi eeldame, et kui me v\u00f5tame k\u00f5igi osakeste kiirused, liidame need kokku ja jagame osakeste arvuga, siis saadud keskmine on osakeste k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem kiirus, st umbes sellise kiirusega on k\u00f5ige rohkem selle konkreetse osakeste ansambli liikmeid. Sellisele kiiruste v\u00f5i koordinaatide jaotusele vastab roosa k\u00f5ver alumisel joonisel. Aga kui osakesed jaotuvad kiiruste \u00a0kaupa nii, nagu n\u00e4itab must joon? Siis keskmine on ikka kusagil keskel, aga arvutatud keskmise kiirusega ei ole praktiliselt \u00fchtki osakest. Selle asemel on osakesed laias laastus jagunenud kahe kiiruse v\u00e4\u00e4rtuse juurde. Ja meil ongi kahe temperatuuriga osakeste ansambel.<\/p>\n

Viini teadlased tegelesid just selliste kvantosakeste ansamblitega. Selge see, et tegelikult on uuritud f\u00fc\u00fcsika palju-palju keerulisem, detailirohkem.<\/p>\n

Muide, mis te arvate, mida n\u00e4itaks tavaline termomeeter, kui see sellise ansambli sisse pista?<\/p>\n

Allikas:<\/p>\n

http:\/\/phys.org\/news\/2015-04-cloud-quantum-particles-temperatures.html<\/a><\/p>\n

http:\/\/www.sciencemag.org\/content\/348\/6231\/207.full<\/a><\/p>\n

\"toenaosus\"<\/a>

Joonis: Science<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Temperatuur on v\u00e4ga kasulik kehade omadus. See v\u00f5imaldab meil \u00f6elda midagi statistiliselt tabavat meie \u00fcmber ringi kihutavate osakeste energia kohta ilma et me teaksime, kuidas t\u00e4pselt need osakesed liiguvad. N\u00fc\u00fcd on Viini Tehnoloogia\u00fclikooli ja Heidelbegi \u00dclikooli teadlased uurinud, kuidas toimub kvantosakeste pilve tasakaalulisse olekusse minek ja kas ka selliste s\u00fcsteemide kohta saab kasutada statistilisi suurusi, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":74044,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-74041","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/74041","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=74041"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/74041\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/74044"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=74041"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=74041"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=74041"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}