{"id":742,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=742"},"modified":"2011-08-08T23:37:14","modified_gmt":"2011-08-08T20:37:14","slug":"magnetpeegel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=742","title":{"rendered":"Magnetpeegel"},"content":{"rendered":"<div style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: bold;\">Peegeldumisel metalli pinnalt muutub valguslaine elektrivektori suund vastupidiseks. N\u00fc\u00fcd on Briti ja Ukraina teadlased valmistanud nanostruktuurse peegli, mis muudab peegeldamisel vastupidiseks valguslaine magnetvektori, ei muuda aga elektrivektori suunda. Kolmekihiline peegelstruktuur koosneb alumiiniumist, r\u00e4nidioksiidist ja kalasoomuse-sarnase paigutusega alumiinium-nanotraatidest. T\u00e4psemat teavet tulemuste kohta saab ariklist A.S. Schwanecke, V.A. Fedotov, V.V. Khardikov, S.I. Prosvirnin, Y. Chen, and N.I. Zheludev, \u201cOptical magnetic mirrors.\u201d J. Opt. A: Pure Appl. Opt. 9 (2007) L1-L2<\/p>\n<p><\/span><\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\"><\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\"> Peeglikese suurus on vaid 0,5 x 0,5 mm, aga ta sisaldab umbes miljon \u201ckalasoomust\u201d. <\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">\n<table rules=\"none\" frame=\"void\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"10\" border=\"0\" align=\"right\" style=\"border-style: none; width: 45%; height: 193px; background-image: none; float: right; text-align: left; vertical-align: top;\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"255\" hspace=\"0\" height=\"154\" border=\"0\" align=\"bottom\" style=\"width: 255px; height: 154px;\" src=\"pildid\/magnetpeegel.JPG\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"font-style: italic;\">\n<td>\n<p>Magnetpeegel k\u00f5rvutatuna tavalise peegliga.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">Magnetpeegli ise\u00e4rasuseks on suur tundlikkus kadude suhtes nanotraatide-aluses dielektrikukihis, autorid loodavad, et see omadus v\u00f5ib leida rakendust fotodetektorites. Kasulikuks v\u00f5ib selline peegel osutuda ka \u00fcksikute molekulide ja nanoosakeste j\u00e4lgimisel. Kui taoline osakene asub peegeldava metallpinna l\u00e4hedal, siis liituvad otse osakeselt tulev ja vahepeal pinnalt peegeldunud valguslaine vastasfaasis \u2013 toimub destruktiivne interferents ja kogusignaal n\u00f5rgeneb oluliselt. Magnetpeegeli korral seda h\u00e4da pole.<\/p>\n<p> <\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\"><\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">Allikas: http:\/\/www.physorg.com\/news79623590.html <br \/>Koostas: Jaak Kikas <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peegeldumisel metalli pinnalt muutub valguslaine elektrivektori suund vastupidiseks. N\u00fc\u00fcd on Briti ja Ukraina teadlased valmistanud nanostruktuurse peegli, mis muudab peegeldamisel vastupidiseks valguslaine magnetvektori, ei muuda aga elektrivektori suunda. Kolmekihiline peegelstruktuur koosneb alumiiniumist, r\u00e4nidioksiidist ja kalasoomuse-sarnase paigutusega alumiinium-nanotraatidest. T\u00e4psemat teavet tulemuste kohta saab ariklist A.S. Schwanecke, V.A. Fedotov, V.V. Khardikov, S.I. Prosvirnin, Y. Chen, and N.I. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-742","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/742","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=742"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/742\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=742"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=742"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=742"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}