{"id":7426,"date":"2010-08-27T12:56:53","date_gmt":"2010-08-27T09:56:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7426"},"modified":"2011-08-08T23:16:14","modified_gmt":"2011-08-08T20:16:14","slug":"antiaine-detektor-lahkub-maalt-viimase-sustikuga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7426","title":{"rendered":"Antiaine detektor lahkub Maalt viimase s\u00fcstikuga"},"content":{"rendered":"

Rahvusvahelise Kosmosejaama seni k\u00f5ige kalleim eksperiment Alfamagnetiline spektromeeter (AMS) j\u00f5udis 26. augustil Floridasse.<\/strong><\/p>\n

Ligikaudu 1,2 miljardit eurot maksva 7,5 tonni kaaluva detektori Kennedy Kosmosekeskusesse transportimiseks pidid CERN’i teadlased paluma Ameerika \u00f5huj\u00f5udude abi. Ent isegi siis tekkis AMS-i mahutamisel C-5M Super Galaxy kaubalennukisse probleeme – t\u00f6\u00f6lised pidid t\u00fcki hiiglaslikust transpordikastist \u00e4ra l\u00f5ikama.

\"\"<\/a>

USA armee t\u00f6\u00f6tajad laadivad hiiglasliku Alfamagnetilise spektromeetrit (AMS) \u00f5huj\u00f5udude transporilennuki C-5 Galaxy kaubaruumi. 7,5 tonni kaaluv seade ehitati Euroopa tuumauuringute keskuse (CERN) laboratooriumis ning kinnitatakse optimistlike prognooside kohaselt 20 aastaks Rahvusvahelise kosmosejaama tugistruktuuri k\u00fclge. Foto\u00b7: Associated Press<\/p><\/div><\/p>\n

Alfamagnetiline spektromeeter kinnitatakse Rahvusvahelise kosmosejaama tugis\u00f5restiku k\u00fclge, mis j\u00e4\u00e4b orbiidile v\u00e4hemalt j\u00e4rgmiseks k\u00fcmneks aastaks. Kosmoses asuv detektor hakkab registreerima k\u00f5rge energiaga kosmilisi kiiri – kiiresti liikuvaid s\u00fcvakosmosest p\u00e4rinevaid subatomaarseid osakesi ning aatomituumi.<\/p>\n

Kosmilisi kiiri on v\u00f5imalik registreerida ka maapinnal, ent m\u00e4rgatav osa nendest kaotavad atmosf\u00e4\u00e4ris leiduvate aatomitega kokku p\u00f5rgates oma algse olemuse ning tekitavad seejuures terveid osakeste kaskaade. Seega loodetakse kosmoses paikneva spektromeetri abil saada kosmiliste kiirte kohta reaalset statistikat. AMS hakkab nende p\u00e4ritolu tuvastama nende laengu, massi ning energia alusel.<\/p>\n

Detektor v\u00e4ga mitmeotstarbeline – lisaks antiaine avastamisele loodavad teadlased, et AMS’i abil on v\u00f5imalik leida ka tumeainet. Alfamagnetiline spektromeeter peaks aitama avastada uusi aspekte ka mustade aukude ning plahvatavate t\u00e4htede kohta. M\u00f5lemaid arvatakse tootvat enamiku kosmilistest kiirtest.<\/p>\n

“Viimase 50 aasta jooksul on astrof\u00fc\u00fcsikas ning kosmoloogias toimunud tohutu areng, ent k\u00f5ik tehtud m\u00f5\u00f5tmised on tehtud valguskiiri kasutades,” \u00fctles Sam Ting<\/strong>, AMS-i projektijuht BBC-le. Kosmoses leidub lisaks valguskiirtele ka tohutul hulgal laetud osakesi nagu positronid, elektronid ja prootonid. “Me tahame uurida kosmiliste kiirte taga peituvat f\u00fc\u00fcsikat. Mitte keegi ei ole nii tundlikku detektorit varem kosmosesse viinud,” lisas Ting<\/p>\n

AMS-i ehitamine v\u00f5ttis aega 15 aastat ning on projekti k\u00e4igus mitmete, peamiselt poliitiliste viivituste t\u00f5ttu j\u00e4rjest kallimaks muutunud. Algselt oleks spektromeeter pidanud maksma vaid m\u00f5nisada miljonit eurot. \u00dchel hetkel muutus detektori orbiidile saatmine p\u00e4rast 2003. aastal toimunud Columbia katastroofi \u00fcle\u00fcldse kaheldavaks. Siiski p\u00e4\u00e4stis projekti Kongressi poolt eraldatud lisavahendid ning s\u00fcstikuprogrammi j\u00e4tkamine.<\/p>\n

Alfamagnetiline spektromeeter saadetakse orbiidile viimase plaanitud Endeavouri kosmos\u00fcstiku lennuga 26. veebruaril.
\n\"\"<\/a>
\nSiirderadiatsiooni detektor (Transition Radiation Detector) m\u00f5\u00f5dab suurima energiaga osakeste kiiruseid.
\nR\u00e4niplaatide (silicon tracker) abil on v\u00f5imalik vaadelda osakeste liikumisteed, mille abil on v\u00f5imalik kindlaks teha nende laeng.
\nP\u00fcsimagnet (permanent magnet) on AMS \u00fcks p\u00f5hikomponente, mis p\u00f5hjustab osakeste liikumistee k\u00f5verdumist.
\nLennuaja loendur (time-of-flight counter) abil m\u00e4\u00e4ratakse madalama energiaga osakeste kiiruseid.
\nT\u00e4htede j\u00e4lgimiss\u00fcsteemi (star tracker) abil m\u00e4\u00e4ratakse detektori orientatsioon kosmoses.
\nCerenkovi detektor m\u00f5\u00f5dab kiirete osakeste t\u00e4pse kiiruse.
\nElektromagnetiline kalorimeeter m\u00f5\u00f5dab AMS-ga p\u00f5rkuvate osakeste energia.
\nAnti-kokkulangevus seade (anti-coincidence counter) filtreerib ebasoovitavatest suundadest saabuvate osakeste signaalid.<\/em><\/p>\n

Allikas:
\nCERN: “AMS experiment takes off for Kennedy Space Center.<\/a>”
\nLoe lisaks:
\nBBC: “AMS particle detector lands at Kennedy Space Center.<\/a>”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvahelise Kosmosejaama seni k\u00f5ige kalleim eksperiment Alfamagnetiline spektromeeter (AMS) j\u00f5udis 26. augustil Floridasse. Ligikaudu 1,2 miljardit eurot maksva 7,5 tonni kaaluva detektori Kennedy Kosmosekeskusesse transportimiseks pidid CERN’i teadlased paluma Ameerika \u00f5huj\u00f5udude abi. Ent isegi siis tekkis AMS-i mahutamisel C-5M Super Galaxy kaubalennukisse probleeme – t\u00f6\u00f6lised pidid t\u00fcki hiiglaslikust transpordikastist \u00e4ra l\u00f5ikama. Alfamagnetiline spektromeeter kinnitatakse Rahvusvahelise […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7426","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7426"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7426\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7426"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7426"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}