{"id":744,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=744"},"modified":"2011-08-08T23:37:28","modified_gmt":"2011-08-08T20:37:28","slug":"valmis-8-megadzauline-roobaskahur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=744","title":{"rendered":"Valmis 8 megad\u017eauline r\u00f6\u00f6baskahur"},"content":{"rendered":"<div style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: bold;\">Kuna eesti keel on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa, on ka temas osa s\u00f5nu puudu. \u00dcks neist on r\u00f6\u00f6baskahur, mis minu meelest on parim vaste ingliskeelsele m\u00f5istele <\/span><span style=\"font-weight: bold; font-style: italic;\">railgun<\/span><span style=\"font-weight: bold;\">. Mismoodi t\u00e4pselt r\u00f6\u00f6baskahur t\u00f6\u00f6tab, vaata allolevalt jooniselt. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu seadmega, kus kaks r\u00f6\u00f6bast on \u00fchendatud elektriahelasse nii, et \u00fcks on kokkupuutes ainult ahela plussklemmiga ja teine miinusklemmiga. Kaks r\u00f6\u00f6bast \u00fchendatakse seej\u00e4rel mingi elektrijuhiga, seej\u00e4rel ahelas kulgev elektrivool tekitab magnetv\u00e4lja, mis juhti piki r\u00f6\u00f6paid \u00fcha kaugemale lennutab. N\u00e4iteks n\u00f5ela lennutava r\u00f6\u00f6baskahuri valmistamine pole \u00fchelegi f\u00fc\u00fcsikule suur probleem, kui aga sedasi tahetakse raskeid objekte kaugele lennutada, siis tekivad probleemid.<\/span><\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: bold;\"><\/span><\/div>\n<table rules=\"none\" frame=\"void\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"10\" border=\"0\" align=\"right\" style=\"border-style: none; width: 40%; background-image: none; float: right; text-align: left; vertical-align: top;\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"323\" hspace=\"0\" height=\"225\" border=\"0\" align=\"bottom\" src=\"pildid\/340px-Railgun-1.png\" style=\"width: 323px; height: 225px;\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"font-style: italic;\">\n<td>R\u00f6\u00f6baskahuri t\u00f6\u00f6printsiip &#8211; joonis Wikipedia<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<div style=\"text-align: justify;\">17. jaanuar avalikustas USA merev\u00e4gi uue 8 megad\u017eaulise r\u00f6\u00f6baskahuri. 8 megad\u017eauli t\u00e4histab siin maksmaalset t\u00f6\u00f6 hulka, mida on v\u00f5imalik kondensaatori abil teha. Antud aparaadi juures kasutati kondensaatorit elektrivoolu allikana. San Diego l\u00e4hedal paikneva ettev\u00f5tte General Atomicsi loodud uus r\u00f6\u00f6baskahur on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne mitmeti. N\u00e4iteks on ta 3.2 kilose raskust v\u00f5imeline lennutama ligi 400 kilomeetri kaugusele. Samuti on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne r\u00f6\u00f6baskahurist lastava m\u00fcrsu purustusj\u00f5ud, 3,2 kilogrammine m\u00fcrsk teeb ligikaudu sama palju kahju kui tavaline s\u00f5iduauto, mis s\u00f5idaks umbes 550 kilomeetrit tunnis.<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes Tomhawk raketiga on lasu hind ligi tuhat korda madalam. Patsifistidel pole p\u00f5hjust muretseda, sest reaalselt relvastusse v\u00f5iksid sellised relvad j\u00f5uda alles vahemikus 2013-2020.<\/p>\n<p>Koostas: Tiit Sepp<\/p>\n<p>Allikad: FoXNews.com<br \/>             www.dailytech.com<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuna eesti keel on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa, on ka temas osa s\u00f5nu puudu. \u00dcks neist on r\u00f6\u00f6baskahur, mis minu meelest on parim vaste ingliskeelsele m\u00f5istele railgun. Mismoodi t\u00e4pselt r\u00f6\u00f6baskahur t\u00f6\u00f6tab, vaata allolevalt jooniselt. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu seadmega, kus kaks r\u00f6\u00f6bast on \u00fchendatud elektriahelasse nii, et \u00fcks on kokkupuutes ainult [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-744","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/744","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=744"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/744\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=744"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=744"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=744"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}