{"id":7444,"date":"2010-08-28T19:45:03","date_gmt":"2010-08-28T16:45:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7444"},"modified":"2010-08-28T23:47:33","modified_gmt":"2010-08-28T20:47:33","slug":"andrew-collier-cameron-me-oleme-seni-nainud-vaid-jaamae-tippu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7444","title":{"rendered":"Andrew Collier Cameron: “Me oleme seni n\u00e4inud vaid v\u00e4ga suure j\u00e4\u00e4m\u00e4e tippu.”"},"content":{"rendered":"

Neljap\u00e4eval toimunud pressikonverentsil esitles NASA Kepleri t\u00f6\u00f6r\u00fchm sellele paar p\u00e4eva eelnenud pressiteate kohaselt “v\u00e4ga intrigeerivat” planeedis\u00fcsteemi. Uue uurimuse <\/a>kohaselt tiirleb Maast rohkem kui 2200 valgusaasta kaugusel asuva t\u00e4he \u00fcmber kaks Saturni-sarnast planeeti, mille tiirlemisperioodides esinev ajavariatsioon viitab sellele, et s\u00fcsteemis on ka \u00fcks Super-Maa sarnane planeet.<\/p>\n

Lisaks uudsele \u00fclitundlikule vaatlusmeetodile, mida on varem kasutanud vaid SuperWASPi t\u00f6\u00f6r\u00fchm, k\u00f6itis Kepler juunis avalikkuse t\u00e4helepanu teatega, et on avastanud rohkem kui 700 planeedi kandidaati. Uurisime \u0160otimaa St. Andrews’i \u00fclikooli eksoplaneedite eksperdilt Andrew Collier Cameronilt<\/a><\/strong>, milles Kepleri fenomen seisneb.\"\"<\/a>
\n
\nMille poolest on Kepler erilisem, kui varasemad eksoplaneetide avastamise projektid?<\/strong><\/p>\n

Kepler kujutab endas m\u00f5ningaid v\u00e4ga unikaalseid probleeme, ent pakub samas ka m\u00f5ningaid v\u00e4ga geniaalseid lahendusi. N\u00e4iteks hiljutine ajakirjas Science<\/em> ilmunud uurimus Kepler-9 s\u00fcsteemi kohta on v\u00e4ga t\u00e4htis, kuna see v\u00f5imaldab planeetide olemasolu kinnitada ning nende massid teada saada ilma hilisemate radiaalkiirust h\u00f5lmavate vaatlusteta.<\/p>\n

Selle aasta juunis rabas Kepleri t\u00f6\u00f6r\u00fchm avalikkust teatega, et oma esimeste t\u00f6\u00f6kuudega on avastanud \u00fcle 700 planeedi kandidaadi. Kui paljud nendest v\u00f5ivad t\u00f5epoolest planeedid olla?<\/strong><\/p>\n

Veel kinnitamata Kepleri planeedi kandidaatide arv on t\u00f5epoolest \u00fcpriski hoomamatu. Ilma detailsete uurimusteta on raske \u00f6elda, kui suure osa nendest moodustavad p\u00e4ris planeedid.<\/p>\n

Arvestades kontrollteste, mida t\u00f6\u00f6r\u00fchm on juba andmetele rakendatud, \u00fctleksin ma, et k\u00f5ige pessimistlikum hinnang on 1:5-le. V\u00e4hemalt kuumade Jupiteride osas. T\u00f5en\u00e4oliselt on see suhe v\u00e4iksemate planeedi kandidaatide puhul parem. Seni pole teada astrof\u00fc\u00fcsikalisi objekte, mille raadius oleks v\u00e4iksem kui Saturnil, ning mis poleks planeet.<\/p>\n

Milles seisneb nii paljude planeedi kandidaatide v\u00f5lu? Kuidas see teadust edasi aitab?<\/strong><\/p>\n

Nii suure Kepleri planeedi kandidaatide arvu v\u00e4\u00e4rtuslikkus seisneb selles, et see r\u00f5hutab meile, et me oleme seni n\u00e4inud ainult v\u00e4ga suure j\u00e4\u00e4m\u00e4e tippu. Iga Jupiteri-sarnase planeedi kohta leidub paljusid v\u00e4iksemaid planeete. See omakorda julgustab teisi maapealsete teleskoopide t\u00f6\u00f6r\u00fchmi parandama enda vaatlustehnikaid v\u00e4iksemate planeetide otsimiseks eredamate t\u00e4htede juurest.<\/p>\n

Liigume konkreetsuse suunas ning v\u00f5tame vaatluse alla Kepleri viimase kinnitatud leiu \u2013 Kepler-9 s\u00fcsteemi…<\/strong><\/p>\n

Eredamate Neptuuni-sarnaste planeetide ja Super-Maade leidmine kasutades aegvarjutusmeetodit on t\u00e4htis JWST missiooni ettevalmistamiseks. Viimane v\u00f5imaldab kindlaks teha eksoplaneetide atmosf\u00e4\u00e4ri koostise. Samal ajal julgustab see radiaalkiiruse meetodit kasutavaid t\u00f6\u00f6r\u00fchmi j\u00e4tkama otsinguid mitme-planeediliste s\u00fcsteemide avastamiseks, kus planeetide massid on erinevad. <\/p>\n

See omakorda v\u00f5ib v\u00f5imaldada meil \u00fchel hetkel m\u00f5ista, kui tihti kohtame me mitme kehaga s\u00fcsteeme, mis on v\u00f5imelised s\u00e4ilitama stabiilset konfiguratsiooni ja p\u00fcsima muutumatuna miljardeid aastaid. Need k\u00f5ik on seni vastamata k\u00fcsimused, mis r\u00f5hutavad meie enda p\u00e4ikeses\u00fcsteemi ainulaadsust.<\/p>\n

J\u00e4rjest rohkemate eksoplaneetide avastamisega kaasneb ka see, et tavaliste inimeste huvi hakkab vaikselt kaduma, kuna nad hakkavad sellega juba \u00e4ra harjuma\u2026 Kas tavameedia peaks \u00fcldse igat uut avastust kajastama? Millised uued leiud oleksid v\u00e4\u00e4rt laiemale avalikkusele edastamist? <\/strong><\/p>\n

Ma n\u00f5ustun sellega, et iga uue planeedi v\u00f5i planeedis\u00fcsteemi avastamine ei ole uudisv\u00e4\u00e4rtuslik. P\u00f5nevad avastused on need, mis valgustavaid uusi ning ootamatuid planeetide k\u00e4itumisviise. Samuti ootamatu konfiguratsiooniga planeedis\u00fcsteemid, mis seavad kahtluse alla meie teooriad sellest, kuidas planeedis\u00fcsteemid kujunevad. See on suuresti suhtumise ja vaatenurga k\u00fcsimus, aga ma arvan, et k\u00f5ik, mis on v\u00e4\u00e4rt ajakirjades Science<\/em> ja Nature <\/em>avaldamist, on v\u00e4\u00e4rt kajastamist ka mujal.<\/p>\n

Mitte enam pelgalt suuremate gaasihiiglaste, vaid ka tervete planeedis\u00fcsteemide avastamise v\u00f5imalus t\u00e4hendab eksoplaneetidega tegelevale teadusele suurt edasiminekut. Mis suunast j\u00e4rgmine \u2018h\u00fcpe\u2019 tulla v\u00f5iks ning millistel projektidel tasuks silma peal hoida?<\/strong><\/p>\n

Eksoplaneetide teadus on \u00e4\u00e4rmiselt kiiresti arenev ning uued vaatlustehnikaid \u00fcllatavad ja seavad kahtluse alla meie tavap\u00e4rase tarkuse. Seega on \u00e4\u00e4rmiselt raske \u00f6elda, kust suunast j\u00e4rgmine \u2018h\u00fcpe\u2019 v\u00f5iks tulla. T\u00f5en\u00e4oliselt ei suuda me seda praegu isegi ette kujutada. Aga kindlasti tuleks silma peal hoida ESO\/HARPS, ESO\/SPHERE,
\nHST, Spitzer, CoRoT ja Kepleril. Samas ei tohiks \u00e4ra unustada ka tagasihoidlikumaid, ent sellegi poolest v\u00f5imsaid maapealseid vaatlusseadmeid nagu WASP, HAT ja MEarth.
\n
\nSuur t\u00e4nu Teie aja eest ning j\u00f5udu edasistes uurimustes!<\/strong><\/p>\n

Lisad:
\nTeadusartikkel ajakirjas Science<\/a><\/em>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Neljap\u00e4eval toimunud pressikonverentsil esitles NASA Kepleri t\u00f6\u00f6r\u00fchm sellele paar p\u00e4eva eelnenud pressiteate kohaselt “v\u00e4ga intrigeerivat” planeedis\u00fcsteemi. Uue uurimuse kohaselt tiirleb Maast rohkem kui 2200 valgusaasta kaugusel asuva t\u00e4he \u00fcmber kaks Saturni-sarnast planeeti, mille tiirlemisperioodides esinev ajavariatsioon viitab sellele, et s\u00fcsteemis on ka \u00fcks Super-Maa sarnane planeet. Lisaks uudsele \u00fclitundlikule vaatlusmeetodile, mida on varem kasutanud vaid […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,35,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7444","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"category-teadusuudis","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7444","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7444"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7444\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7444"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7444"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7444"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}