{"id":745,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=745"},"modified":"2011-08-08T23:37:34","modified_gmt":"2011-08-08T20:37:34","slug":"kes-soojendab-meie-kliimat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=745","title":{"rendered":"Kes soojendab meie kliimat?"},"content":{"rendered":"
Sellest, kes v\u00f5i mis meie kliimat soojendab on praegu suhteliselt \u00f5ige aeg r\u00e4\u00e4kida, sest vastvalminud IPCC (Intergovermental panel for climate change) ehk valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertkogum s\u00fc\u00fcdistab kliima soojenemises ennek\u00f5ike inimest. IPCC raportile vastuargumente palkas aga USA k\u00fctusegigant ExxonMobil oma uurimisgrupid, kes saavad \u00f5lit\u00f6\u00f6sturilt 10 000 dollarit iga \u00fcmberl\u00fckatud argumendi eest.<\/span><\/div>\n
\u00dcks, millega m\u00f5lemad osapooled p\u00e4ri on on see, et kliima on t\u00f5epoolest viimasel ajal soojemaks muutunud. N\u00e4iteks on m\u00f6\u00f6dunud saja aasta 10 k\u00f5ige soojemat aastat sattunud just viimase 14 aasta hulka. Samuti ollakse n\u00f5us, et liustikud sulavad, veetase ookeanides t\u00f5useb ja kliima on viimase 50 aastaga soojenenud kaks korda nii palju kui eelnenud 100 aasta jooksul.<\/div>\n

IPCC on \u00dcRO juures tegutsev suurim kliimauurimisorganisatsioon<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
IPCC n\u00e4gemus uppunud Amsterdamist, kaart Google Earth<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

maailmas, kuhu kuulub \u00fcle 2500 teadlase \u00fcle 130 riigist. Nende hinnangul v\u00f5ib v\u00e4ita 90% t\u00f5en\u00e4osusega, et kliima soojenemine on just inimese s\u00fc\u00fc. Nende hinnangul t\u00f5useb temperatuur meie sajandil veel keskeltl\u00e4bi 1.8 kuni 4 kraadi. Samuti ennustavad nad keskmist veet\u00f5usu 0.9 kuni 2 meetrit. Veel v\u00e4itsid nad, et just kliima soojenemine p\u00f5hjustab katastroofide sagenemist \u00fcle maailma. Just see viimane argument p\u00f5hjustab palju pahameelt osades riikides, sest n\u00e4iteks USA valitsusel oleks selle paikapidavuse korral raske seletada oma valijatele, miks pole kliima soojenemise vastu riiklikult midagi ette v\u00f5etud, kui n\u00e4iteks orkaan Katarina muutis \u00fcksi juba pea kogu New Orleansi ajutiselt elamisk\u00f5lbmatuks.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd aga vastuargumentide juurde. Peamine ja k\u00f5ige tugevam argument inimese s\u00fc\u00fcdistamise vastu on kliima soojenemise seletamine ookeanide soojenemise tagaj\u00e4rjel. Nimelt on teada, et just veeaur on \u00fcks p\u00f5hilisi kasvuhoonegaaside ladusid, mis teatud ts\u00fckliliste seadusp\u00e4rasuste j\u00e4rgi, p\u00f5hjustab kliima soojenemist ja jahtumist. Samuti ei ole tegu ju esimese kliima soojenemisega Maa ajaloos, on teada aegu, kui Eesti kliima oli sarnane t\u00e4nap\u00e4eva kesk-Saksamaa omaga. Lisaks toetab seda ka fakt, et j\u00e4lgides j\u00e4\u00e4aegade ts\u00fcklilisust Maa ajaloos, siis on varsti oodata uut j\u00e4\u00e4aega ning on teada, et igale j\u00e4\u00e4ajale eelneb kliima soojenemine.<\/p>\n

Kummal poolel \u00f5igus on j\u00e4\u00e4b tuleviku selgitada, aga eks \u00fcksjagu \u00f5igust ole m\u00f5lemal osapoolel. Igal juhul mis on kindel, et n\u00e4iteks fossiilsetel k\u00fctustel t\u00f6\u00f6tavate autode asendamine uuematega ei teeks paha, sest \u00fckskord l\u00f5ppeb nafta otsa niikuinii.<\/p>\n

Koostas: Tiit Sepp
\nAllikas: Spiegel-online
\nPhysicweb.org<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sellest, kes v\u00f5i mis meie kliimat soojendab on praegu suhteliselt \u00f5ige aeg r\u00e4\u00e4kida, sest vastvalminud IPCC (Intergovermental panel for climate change) ehk valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertkogum s\u00fc\u00fcdistab kliima soojenemises ennek\u00f5ike inimest. IPCC raportile vastuargumente palkas aga USA k\u00fctusegigant ExxonMobil oma uurimisgrupid, kes saavad \u00f5lit\u00f6\u00f6sturilt 10 000 dollarit iga \u00fcmberl\u00fckatud argumendi eest. \u00dcks, millega m\u00f5lemad osapooled p\u00e4ri […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-745","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/745","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=745"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/745\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=745"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=745"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=745"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}