Betoon on \u00fcks enimkasutatav ehitusmaterjal. Tema head omadused: odavus, vastupidavus \u2013 on vahest peamised p\u00f5hjused miks see nii on. Kuid missugune on betooni struktuur? Alles n\u00fc\u00fcd oskavad teadlased ka sellele k\u00fcsimusele vastata.<\/b><\/p>\n
P\u00f5hjus, miks betooni struktuuri seniajani v\u00e4he uuritud oli peitub selles, et materjaliuuringutes enimkasutatavad meetodid – elektrondifraktsioon ja r\u00f6ntgenkiirgusega anal\u00fc\u00fcsimine pole betooni puhul kasutatavad. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadurid Franz-Josef Ulm ja Georgios Constantinides tegid Cambridge \u00fclikooli laborites uue rastermikroskoobiga m\u00f5\u00f5tmisi, mis v\u00f5imaldasid ka betooni struktuuri l\u00f5puks kindlaks teha. <\/p>\n
Osutus, et betooni struktuuri parimaks v\u00f5rdluseks on korralikult laotud apelsinip\u00fcramiid. Nagu apelsinid paiknevad ka betooni struktuuri moodustavad kaltsiumsilikaath\u00fcdraadi molekulid kerakestena teineteise \u00fcmber ja "\u00fclemised" molekulid v\u00f5i klastrid paiknevad siis "alumiste" tekitatud lohkudes. Samuti osutus, et selline tihe pakendus moodustub alati ning on vaadledav kuni \u00fcksikute molekulideni v\u00e4lja. See teadmine v\u00f5ib osutada \u00fclimalt kasulikuks uute ehitusmaterjalide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. N\u00e4iteks v\u00f5iks uurijate s\u00f5nul n\u00fc\u00fcd hakata looma uusi segusid, mis oleksid omaduste poolest samav\u00e4\u00e4rsed betooniga, kuid mille tootmisel toodedaks v\u00e4hem s\u00fcsihappegaasi v\u00f5i kulutataks \u00fcldse v\u00e4hem energiat. <\/p>\n
Koostas: Tiit Sepp <\/p>\n
Allikas: SPIEGEL-ONLINE<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Betoon on \u00fcks enimkasutatav ehitusmaterjal. Tema head omadused: odavus, vastupidavus \u2013 on vahest peamised p\u00f5hjused miks see nii on. Kuid missugune on betooni struktuur? Alles n\u00fc\u00fcd oskavad teadlased ka sellele k\u00fcsimusele vastata. P\u00f5hjus, miks betooni struktuuri seniajani v\u00e4he uuritud oli peitub selles, et materjaliuuringutes enimkasutatavad meetodid – elektrondifraktsioon ja r\u00f6ntgenkiirgusega anal\u00fc\u00fcsimine pole betooni puhul kasutatavad. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-746","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/746","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=746"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/746\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=746"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=746"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=746"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}