{"id":74611,"date":"2015-04-13T23:04:44","date_gmt":"2015-04-13T20:04:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=74611"},"modified":"2015-04-17T00:02:04","modified_gmt":"2015-04-16T21:02:04","slug":"kuidas-jagada-ainelainet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=74611","title":{"rendered":"Kuidas jagada ainelainet?"},"content":{"rendered":"

Paul Hamilton ja tema kolleegid California \u00dclikoolist on leidnud uue mooduse, kuidas jagada aatomite ainelaineid kaheks koherentseks kimbuks. Uus meetod baseerub optilise resonaatori omadustel ning selle rakendamisel ei ole vaja kasutada suure v\u00f5imsusega lasereid – avaldatud t\u00f6\u00f6s kasutatakse tseesiumi aatomite kaheks kimbuks jagamisel 90 mikrovatise v\u00e4ljundv\u00f5imsusega laserit. Kahe koherentse ainelaine interferents on k\u00f5ige t\u00e4psem meetod paljude\u00a0kvantefektide\u00a0ja fundamentaalkonstantide m\u00f5\u00f5tmiseks.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsika g\u00fcmnaasiumi f\u00fc\u00fcsika kursuses me saame teada, et iga osake on \u00fchtaegu laine\u00a0\"icon_eopik\"<\/a>. Teame ka, et kui on laine, siis saab tekkida n\u00e4htus, mille nimi on interferents\u00a0\"icon_eopik\"<\/a>. Valguse interferentsi tekkimiseks on vaja, et kaks valguskimpu kattuksid ja oleksid ka koherentsed, st valgus neis peaks\u00a0v\u00f5nkuma “\u00fches taktis”.<\/p>\n

\"aatominterferents\"<\/p>\n

Kuidas tekitada kaht lainet, mis v\u00f5nguksid samas taktis, aga liiguksid erinevates suundades?\u00a0Valgusega on see lihtne – kui laseri valgus langeb klaasile, siis osa valgusest l\u00e4heb klaasist l\u00e4bi, osa peegeldub tagasi. Peegeldunud ja klaasi sisse murdunud valguskiired v\u00f5nguvad t\u00e4pselt samas taktis, me oleme \u00fche valguskiire kaheks jaganud.<\/p>\n

Osakeste ja vastavate ainelainetega on palju keerulisem.<\/p>\n

K\u00f5nealune eksperiment viidi l\u00e4bi optilises resonaatoris, mis p\u00f5him\u00f5tteliselt on kaks \u00fcksteisega paralleelset peeglit, millest \u00fcks laseb ka veidi valgust l\u00e4bi (vt pilti). Pange t\u00e4hele ribasid resonaatori sees – kui resonaatorisse satub valgus, siis see hakkab edasi tagasi peegelduma, nii et tekivad seisulained. Sellisesse resonaatorisse sisestati tseesiumi aatomid.<\/p>\n

Edasisest protsessist saab aimu joonise k\u00f5rval olevat graafikut uurides. Ajatelg on vasakult paremale, aatomid liiguvad reaalselt vertikaalsuunas. Seal kolm vertikaalset sammast t\u00e4histavad kolme valgusimpulssi, mis tseesiumi aatomeid m\u00f5jutavad. Esimene impulss annab pooltele aatomitele \u00fcles suunatud impulsi, teine impulss m\u00f5jutab m\u00f5lemaid aatomite pilvi ja suunab nad kokkup\u00f5rke kursile, kolmas impulss seab aatomite pilved viisil, mis v\u00f5imaldab nende interferentsi. Eksperimendis m\u00f5\u00f5detakse aatomite interferentsiribade faasi s\u00f5ltuvana laseriimpulsside vahelisest ajaintervallist.<\/p>\n

See ei ole ainuke viis koherentsete, ruumis eraldatud ainelainete tekitamiseks.\u00a0N\u00e4iteks kahe pilu difraktsioon on \u00fcks sellistest.<\/p>\n

Mitte et seda k\u00f5ike oleks v\u00f5imalik poole lehek\u00fclje tekstiga ligil\u00e4hedaseltki kokku v\u00f5tta. Aga v\u00f5tkem esimese hooga v\u00e4hemasti teadmiseks, et ainelained, st osakeste laineomadused on t\u00f5epoolest olemas ning ainelainete interferents on v\u00e4ga kasulik ja \u00fclit\u00e4pne m\u00f5\u00f5tmismeetod.<\/p>\n

Allikas:\u00a0http:\/\/physics.aps.org\/articles\/v8\/22<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paul Hamilton ja tema kolleegid California \u00dclikoolist on leidnud uue mooduse, kuidas jagada aatomite ainelaineid kaheks koherentseks kimbuks. Uus meetod baseerub optilise resonaatori omadustel ning selle rakendamisel ei ole vaja kasutada suure v\u00f5imsusega lasereid – avaldatud t\u00f6\u00f6s kasutatakse tseesiumi aatomite kaheks kimbuks jagamisel 90 mikrovatise v\u00e4ljundv\u00f5imsusega laserit. Kahe koherentse ainelaine interferents on k\u00f5ige t\u00e4psem meetod […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":75787,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-74611","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/74611","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=74611"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/74611\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/75787"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=74611"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=74611"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=74611"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}