{"id":747,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=747"},"modified":"2011-08-08T23:37:48","modified_gmt":"2011-08-08T20:37:48","slug":"maailma-suurim-lineaarkiirendi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=747","title":{"rendered":"Maailma suurim lineaarkiirendi"},"content":{"rendered":"<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\"><strong>Maailma tuntuimas kiirendis CERN-is pole LHC ehk Suur hadronite kiirendi pole veel valmiski, kui juba arutavad osakestef&uuml;&uuml;sikud j&auml;rgmise kiirendi ehitamist. Jutt k&auml;ib ILC &ndash; International Linear Collider-ist, mis t&otilde;lkes oleks rahvusvaheline lineaarkiirendi. ILC-ga loodetakse n&auml;ha seda, mida LHC-ga n&auml;ha ei saa.<\/strong><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">\nTegu oleks 31 km pikkuse laboriga, kus paikneksid vastastikku kaks 12 kilomeetri pikkust lineaarkiirendit. Planeeritud on, et &uuml;ks kiirendi kiirendaks elektrone ja teine positrone, mis on elektroni antiosakesed. Lineaarkiirendi eelisteks ringkiirendite (nagu CERN-is ) ees<\/p>\n<table style=\"FLOAT: right; BACKGROUND-IMAGE: none; VERTICAL-ALIGN: top; WIDTH: 245px; BORDER-TOP-STYLE: none; BORDER-RIGHT-STYLE: none; BORDER-LEFT-STYLE: none; HEIGHT: 277px; TEXT-ALIGN: left; BORDER-BOTTOM-STYLE: none\" cellspacing=\"10\" cellpadding=\"10\" rules=\"none\" align=\"right\" border=\"0\" frame=\"void\">\n<tbody>\n<tr style=\"FONT-STYLE: italic\">\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"WIDTH: 205px; HEIGHT: 219px\" height=\"219\" hspace=\"\" width=\"205\" align=\"bottom\" border=\"0\" alt=\"\" src=\"pildid\/jupp.jpg\" \/><br \/>\n            DESY-s kasutatav superkondensaatoritel p&otilde;hinev kiirendustoru, mida plaanitakse ka ILC-s kasutada Foto: DE<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">on see, et seal ei teki kiirendamise juures selliseid k&otilde;rvaln&auml;htusi nagu n&auml;iteks s&uuml;nkrotronkiirgus, mis omal ajal osakestef&uuml;&uuml;sikutele t&otilde;sine peavalu oli.<\/p>\n<p><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">&nbsp;<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Teadlased loodavad, et uue kiirendiga saab kontrollida l&otilde;plikult Higgsi bosoni olemasolu ja uurida veel paljusid uusi ja eksootilisi osakesi. Pekingis toimunud konverentsil hinnati projekti maksumuseks &uuml;le 6 miljardi dollari. K&otilde;rgele hinnale vaatamata loodavad teadlased, et uue &uuml;le 1000 gigaelektronvoldise kiirendi l&otilde;plikud ehitamise &uuml;ksikasjad ja asukoht suudetakse kokku leppida aastaks 2009 ja ehitamisega alustada juba 2010. Selle uudise &uuml;le on p&otilde;hjust r&otilde;&otilde;mustada ka Eesti teadlastel, sest Tartu &Uuml;likooli F&uuml;&uuml;sika Instituudi teadurite &uuml;ks teoreetikute t&ouml;&ouml;r&uuml;hm just selles kiirendis kavandatavaid protsesse arvutabki.<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Allikas: <a href=\"http:\/\/www.linearcollider.org\/\"><span style=\"TEXT-DECORATION: none\"><font color=\"#000000\">http:\/\/www.linearcollider.org\/<\/font><\/span><\/a>\n<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Toimetas: Tiit Sepp<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maailma tuntuimas kiirendis CERN-is pole LHC ehk Suur hadronite kiirendi pole veel valmiski, kui juba arutavad osakestef&uuml;&uuml;sikud j&auml;rgmise kiirendi ehitamist. Jutt k&auml;ib ILC &ndash; International Linear Collider-ist, mis t&otilde;lkes oleks rahvusvaheline lineaarkiirendi. ILC-ga loodetakse n&auml;ha seda, mida LHC-ga n&auml;ha ei saa. Tegu oleks 31 km pikkuse laboriga, kus paikneksid vastastikku kaks 12 kilomeetri pikkust lineaarkiirendit. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-747","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/747","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=747"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/747\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=747"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=747"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=747"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}