{"id":748,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=748"},"modified":"2011-08-08T23:37:42","modified_gmt":"2011-08-08T20:37:42","slug":"orkaani-silma-saladustele-jalle-sammuke-lahemal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=748","title":{"rendered":"Orkaani silma saladustele j\u00e4lle sammuke l\u00e4hemal!"},"content":{"rendered":"<p>\u00a0<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\"><b>V\u00e4hemalt nii usuvad USA teadlased, kes on suutnud luua senistest palju t\u00e4iuslikuma mudeli, mis ennustab ette orkaani silma asendumist ja selle tagaj\u00e4rgi. Orkaanide ja tornaadode f\u00fc\u00fcsika ja m\u00f5istmine on v\u00e4ga keerukas osa atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikast ja oma komplitseerituse t\u00f5ttu pole siiani suudetud luua t\u00e4pseid\u00a0arvutuslikke mudeleid, mis neid kirjeldavad. Orkaani silma asendumine on n\u00e4htus, kus orkaani sisemine tuulesein j\u00e4rsult aeglustub ja vajub kokku ning teda hakkavad asendama v\u00e4ljaspoolp\u00f6\u00f6rlevad tuuled, mis siis sissepoole nihkuvad ning moodustavad uue silma seina. Kuidas see t\u00e4pselt toimub, sellest pole teadlastel veel t\u00e4ielikku selgust, n\u00fc\u00fcd oleme aga sammuke selle m\u00f5istmisele l\u00e4hemal.<\/b><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\"><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Orkaanide liikumistrajektoori t\u00e4pne ennustamine on n\u00e4iteks\u00a0USA <\/p>\n<table style=\"WIDTH: 40%\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" align=\"right\" border=\"1\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"WIDTH: 341px; HEIGHT: 284px\" height=\"284\" hspace=\"0\" src=\"pildid\/465px-Hurricane_Katrina_August_28_2005_NASA.jpg\" width=\"341\" align=\"baseline\" border=\"0\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Orkaan Katrina\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Foto: NASA<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>kaguranniku elanike jaoks elulise t\u00e4htsusega, m\u00e4letame ju paljusiki orkaan Katrina purustust\u00f6\u00f6d ja on ilmne, et kui oleks suudetud varem teada, mis linnu ta tabab, oleks evakueerimine ka effektiivsem olnud. Orkaani silm on teadup\u00e4rast orkaani keskel paiknev peagu tuulevaba piirkond, mille \u00e4\u00e4res puhuvad k\u00f5ige tugevamad tuuled. Silma asendumine v\u00f5ib kardinaalselt muuta aga orkaani tuulte intensiivsust ja trajektoori. Selle protsessi m\u00f5istmise olulisuse headeks n\u00e4ideteks on 1999 a orkaan Floyd, mille silma asendus muutis rannikule j\u00f5udes k\u00f5igest \u00e4ikesetormiks ja teisalt 1992 a orkaan Andrew, mille silma asendumine muutis ta veel tugevamaks ning p\u00f5hjustas palju h\u00e4vingut.<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\"><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Miami \u00fclikooli teadlase Shuyi Cheni juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja esimese arvutisimulatsiooni, mille abil saab ennustada millal toimub orkaani silma vahetumine. Mudeli loomise algandmed saadi 2005 a orkaanidest Rita, Katrina ja Ophelia. Uuie mudeli abil saab ennustada silma asenduse leidmist t\u00e4psusega 1.6 kilomeetrit, mis on \u00fcle kolme korra parem, kui seniste mudelite oma. Samuti parandasid nende uuringud arusaama silma asendumise protsessist. Kuigi mudel on valmis, l\u00e4heb Cheni s\u00f5nul veel aastaid, kuni teadlased suudavad t\u00e4ielikult seletada seda atmosf\u00e4\u00e4rin\u00e4htust ja selle t\u00e4pseid tagaj\u00e4rgi ette n\u00e4ha.<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\"><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\">Toimetas: Tiit Sepp<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\"><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\">Allikas: physicsweb.org <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 V\u00e4hemalt nii usuvad USA teadlased, kes on suutnud luua senistest palju t\u00e4iuslikuma mudeli, mis ennustab ette orkaani silma asendumist ja selle tagaj\u00e4rgi. Orkaanide ja tornaadode f\u00fc\u00fcsika ja m\u00f5istmine on v\u00e4ga keerukas osa atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikast ja oma komplitseerituse t\u00f5ttu pole siiani suudetud luua t\u00e4pseid\u00a0arvutuslikke mudeleid, mis neid kirjeldavad. Orkaani silma asendumine on n\u00e4htus, kus orkaani sisemine [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-748","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/748","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=748"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/748\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=748"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=748"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=748"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}