{"id":75341,"date":"2015-04-05T17:09:07","date_gmt":"2015-04-05T14:09:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=75341"},"modified":"2015-04-14T17:16:55","modified_gmt":"2015-04-14T14:16:55","slug":"peeter-saari-libateaduse-anatoomiast-ja-taksonoomiast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=75341","title":{"rendered":"Peeter Saari: Libateaduse anatoomiast ja taksonoomiast"},"content":{"rendered":"<p><em><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/PSaari_prillidega3x.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-75362\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/PSaari_prillidega3x.jpg\" alt=\"PSaari_prillidega3x\" width=\"238\" height=\"294\" \/><\/a>Artikkel on ilmunud kultuuriajakirjas AKADEEMIA nr. 10 &#8211; 2008, lk 2225 &#8211; 2239 ning on siin esitatud autori ja AKADEEMIA toimetuse lahkel loal. <\/em><\/p>\n<h3>SISSEJUHATUS<\/h3>\n<p><i>See oli 29-ndal juulil 1865; Nephtali Andr\u00e9 oli l\u00f5petanud oma \u00fclikooli\u00f5pingud ja oli merereisul. Prantsusmaa ja Al\u017eiiri vahel lagedal merel kuuleb ta korraga selgesti h\u00fc\u00fctavat oma nime &#8220;Nephtali&#8221;; ta p\u00f6\u00f6rdub \u00fcmber, ei n\u00e4e aga kedagi. Kuna ta arvas \u00e4ra tundvat oma haige isa h\u00e4\u00e4le ja oli kuulnud telepaatilistest n\u00e4htustest, siis oli tal kohe tunne, et see h\u00fc\u00fce seisab \u00fchenduses tema isa seisukorraga. Ta vaatas kella, et m\u00e4\u00e4rata kindlaks see hetk. <\/i><\/p>\n<p><i>Kui laev j\u00f5udis sadamasse, leidis ta sealt ees teate oma isa surmast, kes oli surnud sel silmapilgul, kui ta arvas olevat kuulnud h\u00fc\u00fcet &#8220;Nephtali&#8221;. <\/i><\/p>\n<p>Selline on \u00fcks n\u00e4itena esitatud lugudest saksa professori August Messeri rohkem kui kolmveerand sajandit tagasi ilmunud ja eestikeelsele lugejale &#8220;Elava Teaduse&#8221; sarjas vahendatud raamatust <i>Okultism ja teadus <\/i>(Messer 1927).<\/p>\n<p>Sestsaadik on teadused \u2014 nii &#8220;k\u00f5vad&#8221; kui &#8220;pehmed&#8221; \u2014 tohutult edasi arenenud ning tollane auru-ja elektrisajand on v\u00e4hehaaval \u00fcle kasvanud aatomi- ning bio-, info-ja nanotehnoloogiasajandiks. Ometi ei ole arenenud maadeski taandunud inimeste ja isegi riiklike institutsioonide usk end teaduse p\u00e4he ilmutavasse pseudoteadusesse ehk nagu eesti keeles saab t\u00e4psemalt \u00f6elda \u2014 libateadusesse. \u00dche positiivselt transformeeruva ja teadmusp\u00f5hiseks p\u00fcrgiva riigi keskkonnaministeerium on rahastanud poltergeisti uurimist. P\u00e4ris hiljuti tuli v\u00e4lja, et sama riigi p\u00e4\u00e4steamet kasutab pommide otsimiseks moodsa disainiga ja vastavalt \u00fclik\u00f5rge hinnaga n\u00f5iavitsu, mis on USAs ametlikult petukaubaks tunnistatud&#8230;<\/p>\n<p>N\u00e4iteid meilt ja mujalt, kuidas kriitikavaba suhtumisega libateaduse pakutusse liimile on mindud ja kokkuv\u00f5ttes k\u00f5rget hinda, meditsiini vallas ka tervise ja eluga makstud, v\u00f5iks tuua l\u00f5putult. Ilmselgelt pole probleem, mis on libateadus ja kuidas teda eristada nn p\u00e4ris- ehk <i>bona \ufb01de<\/i>-teadusest, pelgalt akadeemilis-\ufb01losoo\ufb01line, vaid \u00fchtlasi v\u00e4ga praktiline ja kaugelt laiem ning t\u00f5sisem kui k\u00fcsimus, kas uskuda v\u00f5i mitte meelelahutusmeedia horoskoope.<\/p>\n<p>Ajakirjas <i>Akadeemia <\/i>k\u00e4sitleti teaduse ja pseudoteaduse vahelise demarkatsioonijoone probleemi 17 aastat tagasi \u2014 veel enne iseseisvuse taastamist, kui eesti lugejani toodi Ungari p\u00e4ritolu teadus\ufb01losoo\ufb01 Imre Lakatosi raadioloeng-artikkel (Lakatos 1978). Nii see tekst kui ka Rein Vihalemma samas avaldatud kaasartikkel (Vihalemm 1991) k\u00e4sitlevad eelk\u00f5ige m\u00f6\u00f6dunud sajandil probleemi m\u00f5ne tahu \u00fcmber arendatud \ufb01losoo\ufb01list v\u00e4itlust.<\/p>\n<p>K\u00e4esolev artikkel ei sea eesm\u00e4rgiks epistemoloogilist s\u00fcgavust ega \u00fclevaate andmist vastavatest teadus\ufb01losoo\ufb01a vallas v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud paradigmadest. Pigem on tegu t\u00e4ppisteaduste esindaja aimek\u00e4sitlusega, mida on v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6da p\u00fc\u00fctud loetavamaks teha selgituste ja n\u00e4idetega Eesti kultuuriruumist ning varustada viidetega edasiseks lugemiseks. L\u00f5pus on esitatud autori parima teadmise kohaselt algup\u00e4rane spekulatsioon v\u00f5imalusest, kuidas igati p\u00e4risteaduslik h\u00fcpotees v\u00f5ib t\u00f5eks osutumise korral teha teadusp\u00f5hise \u00fchiskonna j\u00e4tkusuutlikkusele sellise karuteene, milleks mingi libateadus iialgi v\u00f5imeline poleks.<\/p>\n<h3>LIBATEADUSE LIIGID<\/h3>\n<p>Libateaduseks tuleb pidada igasugust uskumuste, tarkuste, teooriate, tehnikate, vahendite jms kogumit, mis<\/p>\n<ul>\n<li>v\u00e4idetavalt on t\u00f5siteaduslik ja dekoreeritud erialaterminoloogiaga jt teaduse tunnustega, kuid ei toetu teaduslikule meetodile;<sup><a href=\"#1\">1<\/a><\/sup><\/li>\n<li>ei ole leidnud (statistiliselt) usaldusv\u00e4\u00e4rset katselist kinnitust;<\/li>\n<li>ei kanna mingil muul p\u00f5hjusel v\u00e4lja tunnustatud teaduse staatust.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Siinkohal tuleb kohe r\u00f5hutada, et demarkatsioonijoon teaduse ja libateaduse vahel ei pruugi olla terav \u2014 m\u00f5ned \ufb01losoo\ufb01d eitavad selle olemasolu \u00fcldse (vt Vihalemm 1991 ja sealsed viited) \u2014 ning v\u00f5ib ajas muutuda. Nii saab liigitada <b>eelteaduseks ehk prototeaduseks <\/b>ajaloos hiljem koos teadusliku meetodi rakendamisega v\u00e4ljaarenenud uurimisvaldkondi \u2014 n\u00e4iteks keemia eelk\u00e4ijana alkeemiat, aga ka m\u00f6\u00f6dunud sajandi alguses s\u00fcndinud mandrite triivi teooriat, millele alles sajandi teiseks pooleks kogunes k\u00fcllaldane t\u00f5endusmaterjal, nii et teooria muutus geoloogias ametlikult tunnustatuks.<\/p>\n<p>Libateaduse k\u00f5ige mahukam liik on <b>r\u00e4mpsteadus <\/b>(<i>junk science<\/i>). Nagu uuema aja nuhtlusega \u2014 r\u00e4mpspostiga assotsieeruv nimetuski \u00fctleb, liigitub siia eelk\u00f5ige selline teadus koos oma produktiga, mida on tehtud materiaalse, poliitilise, ideoloogilise vm kasu, mitte aga t\u00f5e teenimiseks. R\u00e4mpsteadust v\u00f5ivad viljelda ka professionaalsed teadlased, kes on teadusliku meetodi m\u00f5nd protseduuri sihilikult moonutanud v\u00f5i selle &#8220;unustanud&#8221; ning oma teadlase-eetika v\u00e4lja l\u00fclitanud, j\u00f5udmaks &#8220;vajaliku&#8221; tulemuseni. R\u00e4mpsteaduse lipukirja on ilmekalt s\u00f5nastanud Johannes Hint \u2014 kahtlemata andekas leiutaja ja ettev\u00f5tja, kes 1960.\u20131970. aastail arendas n\u00f5ukogude s\u00fcsteemi v\u00f5imalusi oskuslikult \u00e4ra kasutades mastaapset tegevust, kuid langes l\u00f5puks sama s\u00fcsteemi repressioonide ohvriks. \u00dches T\u00dc aulas peetud k\u00f5nes \u00fctles ta, et meil (s.t tema \ufb01rmal) pole vaja teadust \u00fcldse, vaid ainult selliseid teadus uuringuid, mis kinnitavad meie toote AU igak\u00fclgset kasulikkust.<sup><a href=\"#2\">2<\/a> <\/sup><\/p>\n<p>R\u00e4mpsteaduse kahtlane l\u00f5hn on juures n\u00e4iteks k\u00f5igil neil telereklaamidel, milles v\u00e4idetakse, et mingi kreem vms on nii-janii mitu protsenti t\u00f5husam kui&#8230; Mis m\u00f5tet on iseloomustada protsendipunkti t\u00e4psusega toote t\u00f5husust, mille m\u00f5ju on kvalitatiivne ja pealegi indiviiditi varieeruv? Kas komakohtadega tahetakse tootele teadusliku autoriteetsuse aurat luua? V\u00f5i jagasid m\u00f5\u00f5tem\u00e4\u00e4ramatustes jt andmet\u00f6\u00f6tluse aabitsat\u00f5dedes ignorantsed &#8220;uurijad&#8221; lihtsalt l\u00e4bi mingid inimeste arvud katse-ja kontrollr\u00fchmas \u2014 arvude jagatis kipubki tavaliselt komakohtadega tulema&#8230; ?<\/p>\n<p>R\u00e4mpsteaduse alaliigina saab eristada <b>patoloogilist teadust <\/b>\u2014 niisuguse termini t\u00f5i k\u00e4ibele Nobeli preemia laureaadist keemik Irving Langmuir \u00fches oma kollokviumiettekandes (Langmuir 1953). Patoloogiline teadus m\u00e4rgib sellist professionaalse teadlase tegevust, kus soovm\u00f5tlemine, kirg teha avastust vms subjektiivne tegur sunnib teda uurimistulemusi v\u00f5ltsima. Kuulsateks n\u00e4ideteks on nn k\u00fclma tuumas\u00fcnteesi (<i>cold fusion<\/i>) &#8220;avastamine&#8221; Inglise-Ameerika teadlaste poolt 1989. a ja edusammud inimese t\u00fcvirakkude kloonimise alal Korea teadlaste poolt 2005. a.<\/p>\n<p><b>Amat\u00f6\u00f6rteadus <\/b>oma \u00fches t\u00e4henduses libateaduseks kindlasti ei liigitu. Suur hulk asjaarmastajaid teeb t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d teaduse h\u00fcvanguks, eriti sellistes teadusharudes nagu botaanika, meteoroloogia, astronoomia jt, kus laiaulatuslikel ja s\u00fcsteemsetel vaatlustel on t\u00e4htis roll. Teises t\u00e4henduses kuuluvad aga siia alla k\u00f5ik nn tunnustamata geeniuste t\u00f6\u00f6d, mida meil Eestiski uurimisinstituudid vahetevahel oma postkastist leiavad \u2014 n-\u00f6 ekspertiisi tegemiseks ja seisukohav\u00f5tuks. Tuleb r\u00f5hutada, et selline \u00f5nnetu ja m\u00f5nikord ka agressiivne amat\u00f6\u00f6rteadus s\u00fcnnib harilikult siirast ja omakasup\u00fc\u00fcdmatust huvist teaduse vastu, ning kui tegemist on noorte inimestega, v\u00f5ib kujuneda astmelauaks professionaalsesse teadusesse. Libateadusliku amat\u00f6\u00f6rteaduse iseloomulikuks tunnuseks on selle t\u00f5siasja eiramine, et teadused on t\u00e4nap\u00e4evaks sedav\u00f5rd kaugele arenenud, et niisama n\u00e4pust imedes ja p\u00f5lve otsas midagi tehes pole v\u00f5imalik neid v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral edendada, r\u00e4\u00e4kimata juba revolutsiooniliste avastuste tegemisest. P\u00fcsiteemaks f\u00fc\u00fcsika alal on n\u00e4iteks relatiivsusteooria ja kvantmehaanika &#8220;\u00fcmberl\u00fckkamine&#8221;, uute k\u00f5ikeseletavate maailma ehituse teooriate v\u00e4ljapakkumine jms. Parimal juhul komistavad need &#8220;\u00fcmberl\u00fckkamised&#8221; tuntud ja juba aastak\u00fcmneid tagasi lahendatud peenetele paradoksidele. Enamikul juhtudel on aga tegemist puudulikult haritud huvilise abitu j\u00f5ukatsumisega teooriate kallal, mille taga on pikki aastaid s\u00fcva\u00f5ppimist n\u00f5udev matemaatiline aparaat ning tohutu hulk katseandmeid.<\/p>\n<p>Eristada v\u00f5ib veel <b>\u00e4\u00e4reteadust <\/b>(<i>fringe science<\/i>). Selline eestikeelne t\u00f5lkevaste annab h\u00e4sti edasi selle liigi iseloomu: siia klassi\ufb01tseerub k\u00f5ik see, mis asub eelmisi libateaduse liike piiritlevatel \u00e4\u00e4realadel ja miks mitte ka libateaduse ja p\u00e4ris teaduse vahelisel \u00e4\u00e4realal. \u00c4\u00e4reteadus p\u00fc\u00fcdleb erinevalt r\u00e4mpsteadusest ausalt t\u00f5e poole nagu amat\u00f6\u00f6rteaduski, kuid viimasest eristab teda k\u00f5rge professionaalsuse tase. Enamasti seisab \u00e4\u00e4reteaduslik teooria v\u00f5i h\u00fcpoteesidekogum vastava teadusharu p\u00f5hivoolust ehk ortodokssest suunast eemal, on laiemalt tunnustamata ja erinevalt prototeadusest t\u00f5en\u00e4oliselt tunnustamata j\u00e4\u00e4bki. Heaks n\u00e4iteks on siin paljude paralleelmaailmade teooria, mida m\u00f5ned f\u00fc\u00fcsikud on arendanud kvantmehaanika ortodoksse, kuid inimm\u00f5istusele paradoksaalseks j\u00e4\u00e4va t\u00f5lgenduse alternatiivina. \u00c4\u00e4reteadusest r\u00e4\u00e4kides kasutatakse ka terminit <b>alternatiivteadus<\/b>, kuid &#8220;alternatiivmeditsiinil&#8221; tundub olevat juba m\u00f5neti teine t\u00e4hendus.<\/p>\n<p>Muidugi ei tasu libateaduste liigitust \u00fchese ja rangena v\u00f5tta. Esiteks, nagu juba r\u00f5hutatud, on eraldusjooned juba olemuslikult laialivalguvad v\u00f5i \u00e4hmased, v.a liigi puhul, millega selle peat\u00fcki kohe l\u00f5petame. Teiseks on eri autorite poolt ja erinevates kultuuriruumides neile nimetustele omistatav sisu varieeruv ning internetist v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da ka mulje, et toodud liiginimed on lihtsalt \u00fcksteise ja k\u00f5ige tuntuma termini &#8220;pseudoteadus&#8221; s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid. Seega v\u00f5ib siin arendatud taksonoomiat v\u00f5tta ka kui autori ettekujutust s\u00fcsteemist seal, kus seda ei pruugigi olla.<\/p>\n<p>L\u00f5petuseks veel \u00fcks eriliik \u2014 <b>pilke-libateadus <\/b>(<i>parody pseudoscience<\/i>). Nimetus r\u00e4\u00e4gib iseenda eest. N\u00e4iteks loodi &#8220;intelligentse langemise&#8221; \u00f5petus ironiseerimaks &#8220;intelligentse disaini&#8221; kui neokreatsionismi \u00fcle, kuna viimane on muutunud USA koolides lausa konkureerivaks evolutsiooni\u00f5petusega.<sup><a href=\"#3\">3<\/a> <\/sup>Uus \u00f5petus (originaalis <i>intelligent falling<\/i>) seletab \u00f5una kukkumist gravitatsiooni asemel &#8220;intelligentse toimija&#8221; k\u00e4e m\u00f5juga ning auto-rid n\u00f5uavad \u2014 kreatsionismi apologeete parodeerides \u2014, et seda tuleb \u00f5petada koolides koos Newtoni gravitatsiooniteooriaga, et \u00f5pilased saaksid &#8220;informeeritud otsustusi tehes&#8221; valida emma-kumma. Pilke-libateaduseks tuleb liigitada ka teadusajakirjade eelretsenseerimiss\u00fcsteemi ja kraadikaitsmisn\u00f5ukogude testimiseks ning m\u00f5nitamiseks v\u00e4ljam\u00f5eldud teaduslooming (vt n\u00e4iteid J\u00e4rv 2003).<\/p>\n<p>Libateaduse alla ei kuulu aga lihtsalt vigane teadus. T\u00f5eline teadus arenebki katse-eksituse meetodil ja vigu tehes, kuid neid \u00fckshaaval v\u00e4listades.<\/p>\n<h3>LIBATEADUSE \u00c4RATUNDMISEST<\/h3>\n<p>Libahunte eristavat tavalistest huntidest valge m\u00e4rk kaelal. Kust otsida libateaduse valget m\u00e4rki? K\u00f5igepealt peaks aga k\u00fcsima: milleks \u00fcldse neid teadusi vastandada ja sildistada?<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4evase postmodernistliku maailmavaate kohaselt on ju k\u00f5ik reaalsuse peegeldused v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed.<sup><a href=\"#4\">4<\/a> <\/sup>V\u00f5i nagu postmodernistliku teadusrevolutsiooni olemuse res\u00fcmeerib teoloogiaprofessor Stanley Grenz (tsiteerides kor\u00fcfeed Jean Lyotard&#8217;i):<\/p>\n<p><i>K\u00fcsimus ei ole enam: &#8220;Kas see on t\u00f5de?&#8221;, vaid pigem &#8220;Mis sellest kasu on?&#8221;. K\u00fcsimus kasulikkusest t\u00e4hendab ka k\u00fcsimust: &#8220;On see m\u00fc\u00fcdav?&#8221; <\/i>(Grenz 1996).<\/p>\n<p>Tore, piirdumegi kasulikkuse kriteeriumiga ja m\u00f5tleme j\u00e4rele, missugusele teadusele tugineb kogu t\u00e4nap\u00e4evane inimkonda tegelikult teeniv tehnoloogia. V\u00f5i k\u00fcsime retooriliselt, kas on kasulik v\u00f5i mitte eristada libaravimit, libakaupmeest, libamaaklerit, libapolitseinikku jne jne t\u00f5elistest? Libateaduse &#8220;sireenilaul ei meelita meid pelgalt kultuurilisele ummikteele, vaid suisa ohtlikku pimedusse, mis \u00e4hvardab h\u00e4vitada meie p\u00f5hivabadused&#8221; \u2014 need s\u00f5nad on USA astronoomi Carl Sagani <i>New York Times<\/i>&#8216;i bestselleriks saanud raamatu eestikeelse t\u00f5lke tagakaanel (Sagan 2006).<\/p>\n<p>Niisiis, mis kriteeriumide j\u00e4rgi otsida demarkatsioonijoont?<\/p>\n<p><b>Falsi\ufb01tseeritavus <\/b>on Karl Popperi j\u00e4rgi \u00fcks selge kriteerium: h\u00fcpotees, v\u00e4ide, teooria jms liigitub teaduslikuks ainult siis, kui ta on p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcmberl\u00fckatav, n\u00e4iteks <i>experimentum crucis<\/i>&#8216;e abil. V\u00e4ide &#8220;Jumal l\u00f5i maailma&#8221; ei ole ilmselgelt falsi\ufb01tseeritav, mist\u00f5ttu religioon ei kuulu teaduse alla (k\u00fcll aga saab olla teadusliku uurimise objektiks). Ehkki mitmed autorid on n\u00e4idanud, et falsi\ufb01tseeritavuskriteerium on \ufb01losoo\ufb01lises plaanis puudulik (vt Lakatos 1978 ja sealsed viited), ei muuda see olematuks tema rakenduslikku v\u00e4\u00e4rtust. Libateaduses ei ole kombeks n\u00e4idata, kuidas mingit v\u00e4idet falsi\ufb01tseerida, veelgi enam, seal lokkab veendumus, et mis pole \u00fcmberl\u00fckatav v\u00f5i \u00fcmber l\u00fckatud, see on (&#8220;j\u00e4relikult&#8221;!) t\u00f5ene. N\u00e4iteks vaimude maailm, bioenergiav\u00e4li jne &#8220;on olemas, sest pole t\u00f5estatud nende puudumist&#8221;!<\/p>\n<p><b>(T\u00f5endus)katsete reprodutseeritavus ja statistiline usaldusv\u00e4\u00e4rsus <\/b>on teaduse alussambad. Raadiolaineist sai teaduslik avastus sellep\u00e4rast, et katsed nendega &#8220;tulid v\u00e4lja&#8221; nii Hertzil kui ka paljudel teistel uurijatel, sh raadio leiutajatel Marconil, Popovil ja teistel. Uute ravimite t\u00f5husust m\u00e4\u00e4ratakse isegi topeltpimetestidega, kus ei katsealustest patsiendid ega ka neid vahetult uurivad arstid ei tea, kes sai rohutableti, kes platseebo. Katseandmete hulk on piisavalt suur, et matemaatilise statistika universaalsete ja rangete kriteeriumide j\u00e4rgi saaks teha piisava t\u00f5en\u00e4osusega usaldusv\u00e4\u00e4rseid j\u00e4reldusi, ja loomulikult l\u00e4hevad arvesse ka negatiivsed tulemused. Libateadusele on seevastu iseloomulik tuginemine v\u00e4hestele v\u00e4ljavalitud juhtudele. Juudi vanas\u00f5nagi \u00fctleb: &#8221; &#8220;N\u00e4iteks&#8221;&#8230; ei t\u00f5esta midagi!&#8221; Kui paljud pojad pole erinevalt Andr\u00e9 Nephtalist kuulnud mingit h\u00fc\u00fcet oma isa surmahetkel, ehkki pole viibinud sel ajal mitte kaugel merel, vaid samas linnas! Meediumide puhul, kes on v\u00e4idetavalt v\u00f5imelised vaime v\u00e4lja kutsuma, telekineesi abil esemeid liigutama jne, tekib teatavasti tavaliselt see probleem, et katsete korraldamine kontrollitud tingimustes ja objektiivsete uurijate juuresolek kipub meediumi v\u00f5imetele halvavalt m\u00f5juma&#8230;<\/p>\n<p><strong>Selgelt n\u00e4idatud kehtivuspiirid ja koosk\u00f5la fundamentaalsete loodusseadustega<\/strong> on teadusliku teooria tunnuseks, nii nagu realiseerimist\u00e4htaeg ja vastavus toiduseadusele on korraliku toidukauba tunnuseks. Libateaduslik toodang oma k\u00f5lblikkusele piiranguid ei sea. Fundamentaalseid loodusseadusi eiravate ja olemasolevat teaduslikku maailmapilti pea peale p\u00f6\u00f6ravate &#8220;avastuste&#8221; autorid viitavad enda \u00f5igustuseks teaduse enda arenguloole \u2014 et n\u00e4iteks Einstein ju l\u00fckkas \u00fcmber Newtoni mehaanika! T\u00f5epoolest, teaduse ajaloos \u2014 ja eriti kaugemas \u2014 on olnud k\u00fcllalt juhtumeid, kus isegi mingis valdkonnas v\u00f5hiklik v\u00f5i amat\u00f6\u00f6rlik inimene on teinud revolutsioonilise avastuse, mida autoriteedid on algul ilmv\u00f5imatuks, m\u00f5ni aeg hiljem aga juba enesestm\u00f5istetavaks pidanud. Nagu eespool mainitud, on teaduse ja \u00e4\u00e4reteaduse piir liikuv ja nende eraldamine v\u00f5ib olla v\u00f5imatu \u00fclesanne. Siiski tuleb t\u00e4hele panna, et relatiivsusteooria ei muutnud Newtoni mehaanikat kehtetuks \u2014 see on endiselt \u00f5ige, kui vaid kiirused on palju v\u00e4iksemad valguse kiirusest vaakumis. Teadus areneb enamikus oma valdkondades teadmishulga suurenemise, teooriate t\u00e4psustumise ja seletuste s\u00fcgavuti mineku suunas pideva ja halastamatu enesekriitika ja -kontrolli saatel. Libateaduses ollakse aga kinni algsetes dogmades ja uskumustes, uurimist\u00f6\u00f6 ei laiene, vaid tegeleb eelk\u00f5ige oma &#8220;olemasolu t\u00f5estamisega&#8221;. N\u00e4iteks on astroloogia p\u00f5hikontseptsioonid ja -skeemid p\u00fcsinud enam-v\u00e4hem muutumatuna antiikajast saadik, kusjuures s\u00f5ltuvalt p\u00e4ritolust \u2014 Euroopa ja Egiptuse, Hiina v\u00f5i India \u2014 on need erinevad. P\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole h\u00fcpotees taevakehade vastastikuse asendi m\u00f5just inimeste saatusele lootusetult vastuolus fundamentaalsete f\u00fc\u00fcsikaseadustega, nagu seda on n\u00e4iteks ajas edasi-tagasi r\u00e4ndamine v\u00f5i hinge taass\u00fcndimine m\u00f5ne teise olendi sees. Siiski saab see m\u00f5ju olla vaid kaduvv\u00e4ike ning j\u00e4\u00e4b lootusetult teiste, &#8220;maiste&#8221; tegurite varju. Mingit mehhanismi sellele m\u00f5jule pole leitud ning paljud katselised kontrolluuringud pole astroloogiliste ennustuste t\u00e4itumist avastanud (\u00fcle juhuslike kokkulangevuste nivoo). Seet\u00f5ttu tegid 1975. a 186 tippteadlast, nende hulgas 18 Nobeli preemia laureaati \u00fchisavalduse (Objections&#8230; 1975), milles astroloogia liigitati libateaduseks (vt ka Sagan 2006).<\/p>\n<p>Sedasama v\u00f5ib \u00f6elda artikli alguses toodud telepaatian\u00e4ite kohta. Isegi kui oletada, et aju elektrilised signaalid ja nende genereeritud elektromagnetv\u00e4li on v\u00f5imelised edastama m\u00f5testatud teateid, pole niisugune telekommunikatsioon juba energeetiliselt v\u00f5imalik.<sup><a href=\"#5\">5<\/a> <\/sup><\/p>\n<p>\u00dcldse, kui fundamentaalsed f\u00fc\u00fcsikaseadused on sisult keeluseadused, mille kvintessents k\u00f5lab \u00fcldinimliku tarkusena &#8220;tasuta l\u00f5unaid pole olemas&#8221;, siis libateadus lubab lahkelt kaduvv\u00e4ikesi v\u00f5i olematuid m\u00f5jutusi tasuta &#8220;\u00fcles v\u00f5imendada&#8221;. V\u00f5tame n\u00e4iteks n\u00f5iavitsad, olgu vee, varanduse, pommide vm otsimiseks. P\u00f5him\u00f5tteliselt ei saa muidugi v\u00e4listada veesoonte m\u00f5ju Maa magnetv\u00e4ljale, pinnasele jms \u2014 ehk siis kuldm\u00fcndid ja l\u00f5hkeaine kahtlemata &#8220;l\u00f5hnavad&#8221;, s.t eritavad mingil m\u00e4\u00e4ral molekule atmosf\u00e4\u00e4ri. Ent kuidas nad panevad vitsa inimese k\u00e4es liikuma, j\u00e4\u00e4b ilma igasuguse m\u00f5istliku seletuseta. \u00d5nneks saab sellistele seletamatu t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5ttega riistapuudele alati teste korraldada. N\u00e4iteks korraldati USAs lausa riiklikud katsetused \u00fclemaailmselt turustatud populaarsele pommiotsimisvitsale <i>Sniffex,<\/i><sup><a href=\"#6\">6<\/a><\/sup> mille meiegi p\u00e4\u00e4steamet on ostnud, nagu v\u00f5is lugeda suvel\u00f5pu lehtedest. Tulemus \u2014 kallis riistapuu on petukaup ja sama t\u00f5hus kui kulli-kirja viskamine (V\u00e4llik 2008). T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib t\u00f5siasi, et seade n\u00e4eb k\u00fcll v\u00e4lja nagu n\u00fc\u00fcdisaegne k\u00f5rgtehnoloogiline vi-din, kuid sees pole tal isegi vooluallikat, milleta mingi detektori toitmine ja selle signaalide t\u00f6\u00f6tlemine pole v\u00f5imalik.<\/p>\n<p>Siit saamegi j\u00e4tkata libateaduse v\u00e4liste tunnusm\u00e4rkide loeteluga.<\/p>\n<p><b>Erialaterminite ja -\u00b8argooni <em>resp.<\/em> tehniliste detailide tarvitamine <\/b>(enamasti k\u00fcll v\u00e4\u00e4rtarvitamine), et j\u00e4tta muljet asja teaduslikkusest. P\u00fc\u00fcdlik-siiras, kuid konteksti arvestades kohatu keeruliste terminite tarvitamine on amat\u00f6\u00f6rteaduse p\u00f5hitunnuseid. Samas v\u00f5ib seda laadi tunnuseid esineda ka igati t\u00f5sises ja v\u00e4\u00e4rtuslikus interdistsiplinaarses uurimist\u00f6\u00f6s, mille autor(id) ei ole p\u00e4ris kodus teise eriala \u00b8argooniga.<\/p>\n<p><b>Rasketele probleemidele kergete lahenduste pakkumine<\/b>, mis t\u00f6\u00f6tavat lausa imev\u00e4el. Siin on heaks n\u00e4iteks k\u00f5ikv\u00f5imalikud raskete haiguste ravimised imerohtude ja posimisprotseduuridega. Samas tuleb tunnistada, et geniaalsetel v\u00e4ljamurretel kriisi j\u00f5udnud paradigmast p\u00e4ris teaduses v\u00f5i suurtel leiutistel ummikusse j\u00f5udnud tehnoloogias on samad tunnused \u2014 v\u00e4hemalt pealtn\u00e4ha.<\/p>\n<p><b>Autoriteetidele viitamine <\/b>objektiivse t\u00f5endusmaterjali esitamise asemel. Oma esimesel \u00fclikooli l\u00f5petamise j\u00e4rgsel teaduskonverentsil, mis toimus Baikali kaldal, sain sellekohase \u00f5petliku kogemuse. Keegi turist kuulutas v\u00e4lja konverentsiv\u00e4lise loengu Newtoni kolmandat seadust \u00fcmberl\u00fckkavatest uuringutest. L\u00e4ksin koos mitme kolleegiga kohale, lootuses nautida intellektuaalset lahingut ja paradokside lahendumist teaduslikus dispuudis. Kuid lektor, selmet esitada mingeidki arutlusi v\u00f5i t\u00f5estuskatseid, muudkui korrutas: &#8220;Nagu \u00fctles teaduste kandidaat Ivan Petrovit\u00a8&#8230; &#8221;<\/p>\n<p>Tegelikult patustab eelviidatud astroloogiavastane \u00fchisavaldus oma r\u00f5hutatult imposantse allakirjutanute nimekirjaga sama reegli vastu. V\u00f5ib muidugi leida \u00f5igustuse, et Peltsebuli tulebki Peltsebuliga v\u00e4lja ajada&#8230; Igatahes see, kes usub astroloogiat, saab oma usule tuge t\u00f5siasjast, et astroloogiat \u00f5petatakse Sorbonne&#8217;i \u00fclikoolis Pariisis, Kepleri kolled\u00b8is Lynnwoodi linnas Washingtoni osariigis ning ka India \u00fclikoolides.<\/p>\n<p>Siinne libateaduse m\u00e4rkide loetelu pole ammendav. Internetist v\u00f5ib leida isegi teste, mille humoorikas-iroonilistele k\u00fcsimustele vastates saab kokku lugeda punktid otsustamaks, kas uurimist\u00f6\u00f6 on libateaduslik v\u00f5i mitte. \u00dcks neist sisaldab n\u00e4iteks j\u00e4rgmisi ridu:<\/p>\n<p>10 punkti iga v\u00e4ite eest, et \u00fcldtunnustatud teooria on fundamentaalselt vale;<br \/>\n30 punkti iga vihje eest, et autor on langenud teadusringkondade vanden\u00f5u ohvriks;<br \/>\n40 punkti iga teadaande eest, et autoril on salajast informatsiooni (Fitzpatrick-Matthews 2006).<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes tuleb t\u00f5deda, et ehkki praktilisel tasandil on libteadust v\u00f5rdlemisi lihtne suure usaldusv\u00e4\u00e4rsusega tuvastada, nu-gib ta j\u00f5udsalt inimkonnas edasi, sest ei toitu mitte ainult harimatusest, vaid ka inimloomuses peidus olevatest s\u00fcvainstinktidest. Rangel \ufb01losoo\ufb01lisel tasandil ei v\u00f5ta aga t\u00e4nap\u00e4eval keegi vastutust pakkuda sellist h\u00f5bekuuli, mis kindla peale libateaduse rajalt maha v\u00f5taks, kuid p\u00e4risteaduse puutumata j\u00e4taks.<\/p>\n<h3>\u00dcHEST ERILISEST H\u00dcPOTEESIST<\/h3>\n<p>Kas maav\u00e4liste tsivilisatsioonide olemasolu h\u00fcpotees on teaduslik? Kahtlemata on, sest miks peaks elu olema tekkinud ainult Maal, mis tiirleb \u00fcmber \u00fcsna t\u00fc\u00fcpilise t\u00e4he. Selliseid t\u00e4hti on mustmiljon juba ainu\u00fcksi meie galaktikas (v\u00f5i kui sellest ei piisa, siis meile l\u00e4himas teises galaktikas \u2014 Andromeeda udukogus). Veelgi enam, antropotsentristlik arusaam, et meie oleme ainsad p\u00f5him\u00f5tteliselt, ei sobi kuidagi t\u00e4nap\u00e4eva teaduslikku maailmapilti.<\/p>\n<p>Seep\u00e4rast on alates 1960. aastatest soliidsed uurimisinstitutsioonid k\u00e4ivitanud mitmesuguseid uurimisprogramme koondnimetusega SETI (<i>Search for Extra-Terrestrial Intelligence <\/i>\u2014 Maav\u00e4lise m\u00f5istuse otsingud).<sup><a href=\"#7\">7<\/a> <\/sup>Oletame n\u00fc\u00fcd, et \u00fchel ilusal p\u00e4eval saame kindla kinnituse, et meist palju arenenumad &#8220;nemad&#8221; on olemas. Muidugi ei saa me paugupealt k\u00e4tte kogu nende tsivilisatsiooni tarkust, tehnoloogiast r\u00e4\u00e4kimata, sest selleks on kaugused liiga suured ja &#8220;nemad&#8221; ei pruugi meile koolmeistriks hakkamisest \u00fcldse huvitatudki olla. \u00dcle\u00fcldse, kui maailmaruumis just ei avastata otsek\u00e4ike l\u00e4bi k\u00f5rgemate dimensioonide \u2014 &#8220;ussiauke&#8221;, mille v\u00f5imalikkus on t\u00e4nap\u00e4eva arusaamade kohaselt pigem \u00e4\u00e4reteaduslik h\u00fcpotees \u2014, siis kulub isegi s\u00f5numisignaalide vahetamise \u00fchele seansile sadu aastaid, r\u00e4\u00e4kimata teineteisele k\u00fcllas\u00f5itmisest. Mis juhtub Maal nende sadade, aga v\u00f5ib-olla tuhandete aastate jooksul?<\/p>\n<p>Seni seletuseta ja uute avastatavate n\u00e4htuste puhul kaugel kosmoses tekib v\u00f5imalus minna pingutava astrof\u00fc\u00fcsikalise uurimise asemel kergema vastupanu teed, tembeldades need n\u00e4htused &#8220;vanema venna&#8221; k\u00e4tet\u00f6\u00f6ks \u2014 aga miks mitte ka maised m\u00f5istatused paleontoloogias, arheoloogias jt valdkondades, mille saab n\u00fc\u00fcd kuulutada tunnism\u00e4rkideks ammustel aegadel Maad k\u00fclastanud tulnukatest <i>`<\/i>Edasi, milleks <i>\u00e0 la <\/i>Erich von D\u00e4nikeni teooriad.<sup><a href=\"#8\">8<\/a> <\/sup>arendada teadust ja tehnoloogiat k\u00f5igil rinnetel, kui varsti saame k\u00f5ik valmis kujul k\u00e4tte? Tuleb vaid arendada &#8220;vanema vennaga&#8221; suhtlemiseks vajaminevat tehnoloogiat. Niisiis, kui vanasti kulutati ohtralt ressursse k\u00f5ikjale p\u00fchakodade rajamiseks, siis &#8220;va-nema venna&#8221; olemasolust vaimustunud inimkond asub kirikutornide asemel ehitama taeva poole suunatud antenne, raadio-jm telekoope ning v\u00f5ib-olla ka footonrakette. Enamik teadusi j\u00e4\u00e4b aga varjusurma nii motivatsiooni kui ka ressursside kadumise t\u00f5ttu. Kokkuv\u00f5ttes oleme j\u00e4lle seisus, mis ei erine religiooni ainuvalitsemisest maailma tunnetamisel ning kus teaduse eesm\u00e4rgiks on p\u00fchakirja uurimine ja seletamine.<\/p>\n<p>Loomulikult on siin maalitud tulevikupilt liialdatud, kuid see viitab paradoksaalsele v\u00f5imalusele, kuidas t\u00e4iesti t\u00f5siteaduslik uurimisprogramm v\u00f5ib edukuse korral viia teaduse arengu kahjustumiseni sellisel m\u00e4\u00e4ral, mis \u00fcletab igasuguse libateaduse tekitatava kahju.<\/p>\n<h3>LIBATEADUSE ELUJ\u00d5U ALLIKAIST<\/h3>\n<p>Ehkki endiste aegadega v\u00f5rreldes on libateadus oma positsioone loovutanud, ei ole tema taandumine kuidagi proportsioonis hariduse \u00fcldise edenemisega. \u00dcks p\u00f5hjusi seisneb selles, et teaduslikku maailmapilti omandatakse eelk\u00f5ige reaal-ja loodusteaduste \u00f5ppimise teel, mis aga teatavasti teeb v\u00e4hik\u00e4iku k\u00f5ikjal peale Aasia suurriikide. Kuid olulisemad libateaduste eluj\u00f5u p\u00f5hjused peituvad inimeste emotsionaalses sf\u00e4\u00e4ris. &#8220;Pseudoteadus vastab j\u00f5ulistele emotsionaalsetele vajadustele, mis j\u00e4\u00e4vad teaduse poolt sageli t\u00e4itmata,&#8221; on tabavalt m\u00e4rkinud Carl Sagan ja lisanud, et skeptitsism ei m\u00fc\u00fc h\u00e4sti (Sagan 2006).<\/p>\n<p>M\u00f5istetav on raskelt haigete inimeste v\u00f5i selliste laste vanemate p\u00f6\u00f6rdumine libameditsiini poole, kui tavameditsiin on j\u00f5uetuks osutunud. See on isegi aktsepteeritav, juhul kui sellega ei kaasne lisakahju tervisele, otsese kelmuse ohvriks langemist ega \u00fclem\u00e4\u00e4raseid materiaalseid kaotusi.<\/p>\n<p>Vanasti hakkas inimene, tunnetades oma j\u00f5uetust loodusn\u00e4htuste meelevallas, \u00fcleloomulikesse j\u00f5ududesse uskuma ja neid kummardama. T\u00e4nap\u00e4eva inimest \u00fcmbritseb \u00fcha keerukam teaduse ja tehnoloogia s\u00fcnnitatud tehismaailm, mille toimimist on ilma erihariduseta \u00fcha raskem m\u00f5ista. See h\u00e4irib ja hirmutab, kuid t\u00e4nap\u00e4eva inimene on vaba inimene: aukartuse asemel \u00e4rkab temas pigem protest ning ta valib selle, mis on kergem. Ja siis ongi platsis libateadus, mis libedasti alla neelatav&#8230;<\/p>\n<p>Nagu k\u00fc\u00fcniliselt \u00fctles akadeemik Gustav Naan: &#8220;Inimesed ei vaja mitte t\u00f5de, vaid lohutust!&#8221;<\/p>\n<h3>KOKKUV\u00d5TE<\/h3>\n<p>Isegi kui l\u00e4htuda ainult kasulikkuse kriteeriumist, on libateaduse tungimine haridusse, tervishoidu, tootmisse, poliitikasse<sup><a href=\"#9\">9<\/a> <\/sup>jne ilmselgelt kahjulik ja probleemiks on vaid see, kuidas libateadust teadusest eristada ja tema vastu v\u00f5idelda.<\/p>\n<p>Kui aga peaks osutuma, et libateadus t\u00f5epoolest rahuldab mingeid selliseid inimlikke vajadusi, mida miski muu, sh teadus, p\u00f5him\u00f5tteliselt rahuldada ei suuda, siis muutub hinnang ambivalentseks.<\/p>\n<p>Siiski saab v\u00f5tta orientiiriks ka teisi kriteeriume, kas v\u00f5i eetika vallast. Ameerika loodusuurija Edwin Teale on \u00f6elnud:<\/p>\n<p><i>Moraalselt on \u00fchtviisi halb mitte hoolida nii sellest, kas miski, mille t\u00f5ttu sa end h\u00e4sti tunned, on t\u00f5ene v\u00f5i v\u00e4\u00e4r, kui sellest, millisel viisil sa oma raha oled hankinud <\/i>(tsit. Sagan 2006 j\u00e4rgi).<\/p>\n<p>Selle tsitaadiga ongi sobiv l\u00f5petada ja soovitada huvilistele allpool loetletud kirjandust.<\/p>\n<h3>Selgitavad m\u00e4rkused<\/h3>\n<p><sup><a name=\"1\"><\/a>1<\/sup> &#8220;Teaduslikku meetodit&#8221; de\ufb01neerimata l\u00f5hnaks siin muidugi tautoloogia j\u00e4rele. Teadusliku meetodi sisu ja piire k\u00e4sitleb igak\u00fclgselt teaduse metodoloogia kui \ufb01losoo\ufb01aharu (vt nt Vihalemm 1979). Siinkohal piisab, kui meenutada, et teaduslik meetod t\u00e4hendab eelk\u00f5ige kindlate ning loogiliselt ja v\u00f5imaluse korral ka matemaatiliselt rangete protseduuride rakendamist vaatlustele, h\u00fcpoteesidele, teooriatele, katsetele ja nende seostamisele ning tulemuste kontrollimisele. Vt ka vastavat artiklit eestikeelses Vikipeedias.<\/p>\n<p><sup><a name=\"2\"><\/a>2<\/sup> AU oli Hindi konstrueerimis-ja tehnoloogiab\u00fcroos Desintegraator leiutatud pruunikas j\u00e4\u00e4tmehaisuga vedelik, mis saavutas \u00fcle kogu N. Liidu imerohu kuulsuse ja mille hankimiseks seisid inimesed \u00f6\u00f6 otsa j\u00e4rjekordades.<\/p>\n<p><sup><a name=\"3\"><\/a>3 <\/sup>L\u00fchi\u00fclevaate intelligentsest disainist kui teaduser\u00fc\u00fcsse pandud kreatsionismist leiab <i>Eesti Ekspressist <\/i>(19.04.2000) Erast Parmasto, Richard Villemsi, Toomas J\u00fcrgensteini ja Vello Salo sulest. Vt ka Konsa 2005 ning MT\u00dc Eesti Skeptik kodulehti www.hot.ee\/skeptikkk ja www.skeptik.ee. Intrigeeriv on m\u00e4rkida, et ka ajakiri <i>Akadeemia <\/i>(2005, nr 1) on avaldanud intelligentset disaini propageeriva Stephen Meyeri artikli.<\/p>\n<p><sup><a name=\"4\"><\/a>4<\/sup> Autor ei saa \u00fcle kiusatusest r\u00e4medalt k\u00fcsida: kas pole postmodernistide k\u00e4sitlus teadusest \u00e4kki lihtsalt k\u00f5rgeks \ufb01losoo\ufb01aks sublimeerunud alav\u00e4\u00e4rsuskompleks kooliajast, mil pea ei v\u00f5tnud reaalteadusi ja teistele poistele j\u00e4\u00e4di alla oskuses masinatega hakkama saada? Selmet urmasotilikult otsekoheselt h\u00fc\u00fcda: &#8220;Mina ei taipa tehnikast tuhkagi ega tahagi taibata!&#8221;, hakati looma uut &#8220;-ismi&#8221; kui lohutus\ufb01losoo\ufb01at.<\/p>\n<p><sup><a name=\"5\"><\/a>5<\/sup> Elektromagnetlained ja igasugune radiatsioon peaksid n\u00f5rgenema v\u00f5rdeliselt kauguse ruuduga. Mingi &#8220;uut t\u00fc\u00fcpi senitundmatute omadustega&#8221; v\u00e4lja appiv\u00f5tt telepaatia seletamiseks oleks aga t\u00e4iesti <i>ad hoc<\/i>spekulatsioon. Isegi kui f\u00fc\u00fcsika kunagi avastab uut t\u00fc\u00fcpi v\u00e4lja, puudub igasugune alus oletada, et seda v\u00f5iks tekitada bioloogiline kude, mis ammu t\u00f5estatult funktsioneerib ainu\u00fcksi elektromagnetilise vastasm\u00f5ju baasil (makroskoopiliselt alludes muidugi ka gravitatsioonile).<\/p>\n<p><sup><a name=\"6\"><\/a>6 <\/sup>Google leiab otsis\u00f5naga &#8220;sniffex&#8221; 22 300 veebilehte.<\/p>\n<p><sup><a name=\"7\"><\/a>7<\/sup> Californias on olemas koguni SETI-uuringute keskinstituut (vt www.seti.org); \u00fche suurema SETI-uurimisprogrammiga on seotud ka Eesti (vt http:\/\/setiestonia.org\/setiathome.php).<\/p>\n<p><sup><a name=\"8\"><\/a>8<\/sup> D\u00e4nikeni 26 laineid l\u00f6\u00f6nud raamatut paleokontaktidest k\u00f5rgema tsivilisatsiooni esindajatega on t\u00f5lgitud rohkem kui 20 keelde ja m\u00fc\u00fcdud \u00fcle 60 miljoni eksemplari. Muu hulgas antakse neis seletus ka liikide tekkele kui tulnukate insenergeneetilisele loomingule. K\u00f5ik see kokku on k\u00f5ige suurejoonelisem n\u00e4ide libateadusest ja selle k\u00f6itvusest.<\/p>\n<p><sup><a name=\"9\"><\/a>9<\/sup> Mida muud kui libateadusest l\u00e4htuvad eksperimendid on katsed luua kommunistlikku \u00fchiskonda \u2014 alates usufanaatikute kommuunidest ja l\u00f5petades 70 aastat kestnud N. Liiduga?<\/p>\n<h3>Kirjandus<\/h3>\n<p>Fitzpatrick &#8211; Matthews, Keith 2006. How to rate a work of pseudoscience. \u2014 <a href=\"http:\/\/www.kmatthews.org.uk\/cult_archaeology\/rating_pseudoscience.html\" target=\"_blank\">www.kmatthews.org.uk\/cult_archaeology\/rating_pseudoscience.html <\/a><\/p>\n<p>Grenz, Stanley 1996. <i>A Primer of Postmodernism<\/i>. Grand Rapids: William B. Eerdmans. Eesti k <i>Postmodernismi aabits<\/i>. Tallinn: Logos, 2003<\/p>\n<p>J\u00e4rv, Laur 2003. Bogdanovite af\u00e4\u00e4r \u2014 <i>Eesti F\u00fc\u00fcsika Seltsi Aastaraa<\/i><i><i>mat XIII<\/i><\/i>.<i> <\/i>Tartu, lk 21\u201325. <a href=\"http:\/\/hexagon.fi.tartu.ee\/~laur\/papers\/bogdanovid.html\" target=\"_blank\">http:\/\/hexagon.\ufb01.tartu.ee\/\u223claur\/papers\/bogdanovid.html <\/a><\/p>\n<p>Konsa, Kurmo 2005. Kreatsionism murrab sisse. \u2014 <a href=\"http:\/\/www.kirikiri.ee\/article.php3?id article=117\" target=\"_blank\">www.kirikiri.ee\/article.php3?id article=117<\/a><\/p>\n<p>Lakatos , Imre 1978. Science and pseudoscience. \u2014 J. Worrall, G. Currie (eds.). <i>Philosphical Papers<\/i>. Vol. I. Cambridge University Press, pp. 1\u20137. Eesti k &#8220;Teadus ja pseudoteadus&#8221; \u2014 <i>Akadeemia<\/i>, 1991, nr 2, lk 258\u2013268. Vt ka <a href=\"http:\/\/www.lse.ac.uk\/collections\/lakatos\/scienceAndPseudoscienceTranscript.htm\" target=\"_blank\">www.lse.ac.uk\/collections\/lakatos\/scienceAndPseudoscienceTranscript.htm<\/a><\/p>\n<p>Langmuir , Irving 1953. Pathological science \u2014 <a href=\"http:\/\/www.cs.princeton.edu\/~ken\/Langmuir\/langmuir.htm\">www.cs.princeton.edu\/\u223cken\/Langmuir\/langmuir.htm<\/a><\/p>\n<p>Messer, August 1927. <i>Wissenschaftlicher Okkultismus<\/i>. (Wissenschaft und Bildung, Nr. 230.) Leipzig. [Eesti k <i>Okkultism ja teadus<\/i>. (Elav Teadus nr 7.) Tartu: EKSi Kirjastus, 1932]<\/p>\n<p>Objections to astrology: A statement by 186 leadings cientists. 1975. <a href=\"http:\/\/www.americanhumanist.org\/about\/astrology.html\" target=\"_blank\">www.americanhumanist.org\/about\/astrology.html<\/a><\/p>\n<p>Sagan, Carl 2006. <i>Deemonitest vaevatud maailm<\/i>. Tallinn: Valgus<\/p>\n<p>Vihalemm, Rein (koost.) 1979. <i>Teaduse metodoloogia<\/i>. Tallinn: Eesti Raamat<\/p>\n<p>Vihalemm, Rein 1991. Mida Imre Lakatos t\u00f5estas ja mida mitte? \u2014 <i>Akadeemia<\/i>, nr 2, lk 269\u2013280<\/p>\n<p>V\u00e4llik, Martin 2008. Uus kiri P\u00e4\u00e4steametile Sniffexi asjus. \u2014 <a href=\"http:\/\/www.skeptik.ee\/index.php\/2008\/08\/25\/uus-kiri-paasteametile-sniffexi-asjus\" target=\"_blank\">www.skeptik.ee\/index.php\/2008\/08\/25\/uus-kiri-paasteametile-sniffexi-asjus<\/a>. Vt ka sealsed viited<\/p>\n<p>PEETER SAARI (s\u00fcnd. 1945) on f\u00fc\u00fcsik, f\u00fc\u00fcsika-matemaatikadoktor (1981, TA f\u00fc\u00fcsika instituut), akadeemik (Eesti TA a-st 1986, Euroopa TA a-st 2002). L\u00f5petanud <i>cum laude <\/i>Tartu \u00fclikooli teoreetilise f\u00fc\u00fcsika erialal (1968), t\u00f6\u00f6tanud muu hulgas Eesti TA F\u00fc\u00fcsika Instituudi direktorina (1981\u20131988) ja T\u00dc erakorralise professorina (1994\u20131997), alates 1997. a-st T\u00dc laineoptika professor ning 1976. a-st T\u00dc F\u00fc\u00fcsika Instituudi laborijuhataja. Avastas 1968. aastal koos Karl Rebase ja Vladimir Hi\u00b8njakoviga kristallide kuuma luminestsentsi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Artikkel on ilmunud kultuuriajakirjas AKADEEMIA nr. 10 &#8211; 2008, lk 2225 &#8211; 2239 ning on siin esitatud autori ja AKADEEMIA toimetuse lahkel loal. SISSEJUHATUS See oli 29-ndal juulil 1865; Nephtali Andr\u00e9 oli l\u00f5petanud oma \u00fclikooli\u00f5pingud ja oli merereisul. Prantsusmaa ja Al\u017eiiri vahel lagedal merel kuuleb ta korraga selgesti h\u00fc\u00fctavat oma nime &#8220;Nephtali&#8221;; ta p\u00f6\u00f6rdub \u00fcmber, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":75362,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":{"0":"post-75341","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/75341","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=75341"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/75341\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/75362"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=75341"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=75341"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=75341"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}