{"id":754,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=754"},"modified":"2011-08-08T23:37:54","modified_gmt":"2011-08-08T20:37:54","slug":"metaan-raketikutuseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=754","title":{"rendered":"Metaan raketik\u00fctuseks?"},"content":{"rendered":"<p align=\"justify\">&Uuml;ks suurimaid probleeme p&auml;ikeses&uuml;steemi uurimisel on asjaolu, et sealt on v&auml;ga raske leida &quot;bensiinijaamasid&quot;, kus oma raketti tankida. <\/p>\n<p align=\"justify\">Metaani ei tunta eriti &quot;k&otilde;rgtehnoloogilise&quot; gaasina, see seostub rohkem lehmade ja loomulike gaasidega. Aga &quot;h&auml;da ajab h&auml;rja kaevu&quot; ja&nbsp;n&uuml;&uuml;d on USA-s testitud uue, metaanil t&ouml;&ouml;tava raketimootori protot&uuml;&uuml;pi&nbsp;ning see on juba n&auml;idanud selliste katsetuste perspektiivikust.&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\">Katsetajate s&otilde;nul USA firmast XCOR Aerospace ei ole metaan k&uuml;ll sedav&otilde;rd hea, kui kerosiin, aga see-eest on ta saadaval Marsil ja ka teistes p&auml;ikeses&uuml;steemi osades. Ja selline k&auml;ttesaadavus on kriitilise t&auml;htsusega igasuguste planeetidevaheliste reiside planeerimisel.<\/p>\n<p align=\"center\"><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/metaanimootor.jpg\" \/><br \/>\n<span class=\"style1\"><em>Photos by Mike Massee \/ XCOR<\/em><\/span><\/p>\n<p align=\"justify\">5M15 mootor segab vedelat hapnikku vedela metaaniga nii, et segu p&otilde;leb &uuml;lehelikiiruslikult ning tekitab 3400kg t&otilde;uke. <\/p>\n<p align=\"justify\">Praktilisest poolest r&auml;&auml;kides on metaan inimesele ohutum, kui paljud raketik&uuml;tused, lisaks sellele on tema vedelas olekus hoidmiseks vaja &quot;k&otilde;igest&quot;&nbsp;-162 kraadist temperatuuri, kui vesiniku jaoks on see number -253. N&uuml;&uuml;d on siis ka n&auml;idatud, et metaanil t&ouml;&ouml;tav raketimootor on v&otilde;imalik ja piisavalt praktiline. Edasistes katsetustes tuleb tegeleda mootori t&auml;iustamisega, et ehitada juba reaalselt kasutatavaid, kergemaid protot&uuml;&uuml;pe.<\/p>\n<p align=\"justify\">Mainime veel, et metaanimootori &quot;saba&quot; on sinine ning selle saba sees v&otilde;ib n&auml;ha heledaid t&auml;ppe, mis on p&otilde;hjustatud teatud kiirel voolamisel tekkivatest efektidest, kui gaasid liiguvad kolm-neli korda kiiremini, kui helikiirus. Aga kui selline mootor viia kosmosesse, tekib vihmavarju meenutav saba &#8211; gaasidel on seal v&otilde;imalik kiiremini paisuda.<\/p>\n<p align=\"justify\">&nbsp;The ABC, XCOR Aerospace, vahendas Kaido Reivelt<\/p>\n<p align=\"justify\">&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&Uuml;ks suurimaid probleeme p&auml;ikeses&uuml;steemi uurimisel on asjaolu, et sealt on v&auml;ga raske leida &quot;bensiinijaamasid&quot;, kus oma raketti tankida. Metaani ei tunta eriti &quot;k&otilde;rgtehnoloogilise&quot; gaasina, see seostub rohkem lehmade ja loomulike gaasidega. Aga &quot;h&auml;da ajab h&auml;rja kaevu&quot; ja&nbsp;n&uuml;&uuml;d on USA-s testitud uue, metaanil t&ouml;&ouml;tava raketimootori protot&uuml;&uuml;pi&nbsp;ning see on juba n&auml;idanud selliste katsetuste perspektiivikust.&nbsp; Katsetajate s&otilde;nul USA [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-754","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/754","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=754"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/754\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=754"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=754"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=754"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}