{"id":755,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=755"},"modified":"2011-08-08T23:38:01","modified_gmt":"2011-08-08T20:38:01","slug":"uudne-tehnoloogia-annab-voimaluse-nanomeetriliste-valgusdioodide-tegemiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=755","title":{"rendered":"Uudne tehnoloogia annab v\u00f5imaluse nanomeetriliste valgusdioodide tegemiseks"},"content":{"rendered":"<p align=\"justify\">Rahvusliku Standardite ja Tehnoloogiate instituudi (National Institute of Standards and Technology, NIST) teadlased koost&ouml;&ouml;s Marylandi ja Howardi &Uuml;likoolidega (USA)&nbsp; on&nbsp;loonud tehnoloogia &uuml;liv&auml;ikeste, v&auml;ga efektiivsete valgusdioodide (LED) loomiseks nanotorudest, mis pealegi genereerib ultravioletset valgust.&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\">Erinevad nanomeetrilised seadmed, nagu n&auml;iteks valgusdioodid v&otilde;ivad olla &uuml;likompaktsete ja ka odavate tulevikutehnoloogiate ehituskivideks. Kuigi jah, tuleb veel k&otilde;vasti vaeva n&auml;ha selle nimel, et niisugused v&auml;iksed valgusallikad ka tootmisesse anda v&otilde;iks.<\/p>\n<p align=\"justify\">Sobiliku pinge rakendamisel hakkavad loodud nanotorud genereerima valgust, mille lainepikkused on 365 nanomeetri &uuml;mber. Loodud nanotorud n&auml;itasid ka &uuml;les head&nbsp;vastupidavust&nbsp;k&otilde;rgele temperatuurile ning t&ouml;&ouml;tasid&nbsp;stabiilselt ligi kaks tundi.<\/p>\n<p align=\"justify\">M&auml;rgime veel, et n&auml;iteks inimese juuksekarvad on taolistest nanotorudest sadu kordi j&auml;medamad &#8211; nende k&uuml;lgvaade t&auml;idaks ligikaudu poole j&auml;rgnevate piltide pinnast.<\/p>\n<p>NIST, vahendas Kaido Reivelt<\/p>\n<p align=\"center\">\n<table cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" width=\"200\" summary=\"\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><input type=\"image\" height=\"200\" width=\"259\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/nanoled.jpg\" align=\"right\" longdesc=\"undefined\" \/><\/td>\n<td><input type=\"image\" height=\"200\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/nanoled1.jpg\" align=\"right\" longdesc=\"undefined\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em><font size=\"1\">Elektronmikroskoobi pilt, kus on n&auml;ha nanotorud A ja B metallposti (heledam piirkond)&nbsp;k&uuml;ljes. Pikem nanotoru A on ca 110 mikromeetri pikkune.<\/font><\/em><\/td>\n<td valign=\"top\"><em><font size=\"1\">Needsamad nanotorud optilise mikroskoobi pildil.<\/font><\/em><\/p>\n<p><em><\/em><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Pildid: NIST<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusliku Standardite ja Tehnoloogiate instituudi (National Institute of Standards and Technology, NIST) teadlased koost&ouml;&ouml;s Marylandi ja Howardi &Uuml;likoolidega (USA)&nbsp; on&nbsp;loonud tehnoloogia &uuml;liv&auml;ikeste, v&auml;ga efektiivsete valgusdioodide (LED) loomiseks nanotorudest, mis pealegi genereerib ultravioletset valgust.&nbsp; Erinevad nanomeetrilised seadmed, nagu n&auml;iteks valgusdioodid v&otilde;ivad olla &uuml;likompaktsete ja ka odavate tulevikutehnoloogiate ehituskivideks. Kuigi jah, tuleb veel k&otilde;vasti vaeva n&auml;ha selle [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-755","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/755","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=755"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/755\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=755"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=755"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=755"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}