{"id":757,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=757"},"modified":"2011-08-08T23:38:11","modified_gmt":"2011-08-08T20:38:11","slug":"kummituslik-rongas-pakub-toestust-tumeda-mateeria-olemasolule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=757","title":{"rendered":"Kummituslik r\u00f5ngas pakub t\u00f5estust “tumeda” mateeria olemasolule"},"content":{"rendered":"
Rõngakujuline massijaotus galaktikaparves 5 miljardi v.a. kaugusel on veenvaim tõestus tumeda mateeria olemasolust. Seda väidavad füüsikud Euroopast ja USAst, kes kasutasid NASA Hubble’i Kosmoseteleskoobi andmeid, et näha, kuidas gravitatsioon painutab valgust parve ümber. See võib osutuda esimeseks korraks, kui tumedat mateeriat on “nähtud” isoleerituna teistest struktuuridest.<\/strong><\/div>\n
<\/strong><\/div>\n
95% kogu universumi massist arvatakse olevat tume, st nähtamatu misiganes maapealsetele elektromagnetkiirgust detekteerivatele seadmetele. Seda pole küll kunagi otseselt vaadeldud, kuid galaktikate tiirlemine nii, nagu nad seda teevad, eeldab enam massi kui barüoonne (so "nähtav") mass seda on.<\/div>\n
Kahjuks on tumedat mateeriat väga keeruline kindlaks teha, sest enamasti on ta tihedalt segunenud barüoonse mateeriaga. Need kaks mateeria liiki vahel siiski eralduvad teineteisest. Näiteks galaktikaparvede kokkupõrke ajal, millist analüüsiti möödunud aastal “Kuuli parves”(Bullet Cluster), kus täheldati tumeda mateeria nihkumist ümbritsevast kuumast plasmast. Tume mateeria siiski kattis galaktikaparvi.<\/div>\n
Nüüd aga leidis meeskond, mida juhib James Jee John Hopkinsi Ülikoolist US-is, tumeda mateeria, mis oli täiesti eraldatud barüoonsest mateeriast. “Antud juhul on struktuur erinev nii gaasist kui galaktikatest,” ütles Jee Füüsika Instituudile (Physics Web). “Teisisõnu on see esimene kord, kui tumedat mateeriat on avastatud tema enda struktuuriga.”<\/div>\n
Jee meeskond tegi avastuse, analüüsides Hubble’I teleskoobi andmeid valguse liikumise kohta läbi galaktikaparve CL0024+17. Suured massid (näiteks tähed galaktikaparves) suudavad painutada neist mööduvat valgust nagu optilised läätsed. Kasutades “gravitatsioonilist fokuseerimist”, et määrata massi jaotumist, leidsid nad eraldiseisva ringikujulise struktuuri. “Olen vaadanud mitmeid parvi, kuid pole eales midagi sellist näinud,” ütles Jee.<\/div>\n
Tume mateeria ei pruugi siiski olla ainus seletus leiule. Peale seda, kui tume mateeria väidetavalt Kuuli Parvest leiti, nõudsid mõned füüsikud, et andmeid seletataks ka alternatiivsete teooriate abil, nagu näiteks modifitseeritud Newtoni dünaamika(MOND), mis ütleb, et tuntud pöördruudu gravitatsiooniseadus ei kehti kosmoloogilistes mõõtmetes.<\/div>\n
Igal juhul jääme uusi uudiseid ootama.  <\/div>\n
Allikas: http:\/\/www.iop.org\/News\/news_22200.html<\/a> – Jon Cartwright<\/span><\/div>\n
<\/p>\n
Koostas: ALI<\/div>\n

<\/span><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rõngakujuline massijaotus galaktikaparves 5 miljardi v.a. kaugusel on veenvaim tõestus tumeda mateeria olemasolust. Seda väidavad füüsikud Euroopast ja USAst, kes kasutasid NASA Hubble’i Kosmoseteleskoobi andmeid, et näha, kuidas gravitatsioon painutab valgust parve ümber. See võib osutuda esimeseks korraks, kui tumedat mateeriat on “nähtud” isoleerituna teistest struktuuridest. 95% kogu universumi massist arvatakse olevat tume, st nähtamatu […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-757","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/757","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=757"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/757\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=757"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=757"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=757"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}