{"id":758,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=758"},"modified":"2011-08-08T23:38:17","modified_gmt":"2011-08-08T20:38:17","slug":"elekter-juhtmevabaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=758","title":{"rendered":"Elekter juhtmevabaks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Elektrijuhtmete sasipundar on kahtlemata &uuml;ks moodsa maailma imedest, mis tekib pea k&otilde;ikjale kuhu ta tekkida saab. Temast vabanemiseks on ainult kaks v&otilde;imalust, esiteks juhtmed korralikult lahti harutada ja seej&auml;rel nad nii seada, et nad sassi ei l&auml;heks, mida nad siiski m&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes teevad, v&otilde;i leida v&otilde;imalus elektrit juhtmevabalt transportida. Kui tavaliselt valime k&otilde;ik selleks esimese tee, siis USA Massachusettsi teadlased otsustasid teise v&otilde;imaluse kasuks.<\/strong><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Esimesed katsed elektrit juhtevabalt &uuml;le kanda tehti juba 1836 inglise f&uuml;&uuml;siku Callani poolt. M&auml;rksa m&auml;rkimisv&auml;&auml;rsemalt uuris seda v&otilde;imalust Serbia leiutaja Nikola Tesla. Tema meetod aga t&ouml;&ouml;tas vaid eluohtlikult k&otilde;rgete voolude juures ning p&auml;rast teda pikka aega<\/p>\n<table cellspacing=\"1\" cellpadding=\"10\" width=\"200\" align=\"left\" summary=\"\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"pildid\/Wireless.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>&nbsp;<em>Juhtmevaba elektri antennid koos s&uuml;&uuml;datud&nbsp;pirniga,&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; foto: MIT<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>selles valdkonnas midagi m&auml;rkimisv&auml;&auml;set ei avastatud. Kuni Massachusettsi tehnikainstituudi (MIT) inseneride leiutiseni suudeti toota seadmeid, mis kas kiirgasid voolu k&otilde;igis suundades ja olid v&auml;ga ebaefektiivsed v&otilde;i tegid seda ainult &uuml;hes suunas ja n&otilde;udsid peagu t&auml;ielikult vaba ruumi saatja ja vastuv&otilde;tja vahel.<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Eelmisel aastal pakkusid MIT-i f&uuml;&uuml;sikud v&auml;lja v&otilde;imaluse, et juhtmevabaks eletri&uuml;lekandeks v&otilde;iks kasutada elektromagnetiline mitteleviv sumblaine. Need lained tekivad tavaliselt k&otilde;igis juhtmevabades &uuml;lekannetes, n&auml;iteks arvuti wifi-s, kuid lained hajuvad liialt antennist kaugenedes. MIT-i teadlaste arvates saaks selle h&auml;da &uuml;letada, pannes nii saatja kui vastuv&otilde;tja kiirgama samal resonantssagedusel. Sel juhul see kiirgus ei kustukski ning leviks suhteliselt kaugele. Samuti ei kaoks kiirguse v&otilde;imsus, kuna mitte-resonantssagedusel v&otilde;nkuvad objektid kiirguse v&otilde;imsust v&auml;ga ei m&otilde;jutaks.<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Marin Soljacic&rsquo;i meeskond realiseeris oma teooria k&auml;esoleval aastal ringjate vaskanteenidega. Antennide diameeter oli ligi pool meetrit, kuid Soljacic&rsquo;i s&otilde;nul saab seda v&auml;hendada. Seadme abil pandi juhtmvaba elektriga p&otilde;lema 60 vatine lambipirn ning voolu&uuml;lekande efektiivsus oli 40%, mis &uuml;htis h&auml;sti nende teoorias ennustatuga. <\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Juhtmevaba elektri&uuml;lekande kasutusala oleks v&auml;ga lai, alustades n&otilde;iteks eri meditsiiniliste implantaatidega, l&otilde;petades kasv&otilde;i s&uuml;learvutiga v&otilde;i k&uuml;lmkapiga.<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Koostas: Tiit Sepp<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Allikas: Science <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Elektrijuhtmete sasipundar on kahtlemata &uuml;ks moodsa maailma imedest, mis tekib pea k&otilde;ikjale kuhu ta tekkida saab. Temast vabanemiseks on ainult kaks v&otilde;imalust, esiteks juhtmed korralikult lahti harutada ja seej&auml;rel nad nii seada, et nad sassi ei l&auml;heks, mida nad siiski m&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes teevad, v&otilde;i leida v&otilde;imalus elektrit juhtmevabalt transportida. Kui tavaliselt valime k&otilde;ik selleks [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-758","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/758","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=758"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/758\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=758"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=758"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=758"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}