{"id":758,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=758"},"modified":"2011-08-08T23:38:17","modified_gmt":"2011-08-08T20:38:17","slug":"elekter-juhtmevabaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=758","title":{"rendered":"Elekter juhtmevabaks"},"content":{"rendered":"

Elektrijuhtmete sasipundar on kahtlemata üks moodsa maailma imedest, mis tekib pea kõikjale kuhu ta tekkida saab. Temast vabanemiseks on ainult kaks võimalust, esiteks juhtmed korralikult lahti harutada ja seejärel nad nii seada, et nad sassi ei läheks, mida nad siiski mõne aja möödudes teevad, või leida võimalus elektrit juhtmevabalt transportida. Kui tavaliselt valime kõik selleks esimese tee, siis USA Massachusettsi teadlased otsustasid teise võimaluse kasuks.<\/strong><\/p>\n

Esimesed katsed elektrit juhtevabalt üle kanda tehti juba 1836 inglise füüsiku Callani poolt. Märksa märkimisväärsemalt uuris seda võimalust Serbia leiutaja Nikola Tesla. Tema meetod aga töötas vaid eluohtlikult kõrgete voolude juures ning pärast teda pikka aega<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
 Juhtmevaba elektri antennid koos süüdatud pirniga,       foto: MIT<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

selles valdkonnas midagi märkimisvääset ei avastatud. Kuni Massachusettsi tehnikainstituudi (MIT) inseneride leiutiseni suudeti toota seadmeid, mis kas kiirgasid voolu kõigis suundades ja olid väga ebaefektiivsed või tegid seda ainult ühes suunas ja nõudsid peagu täielikult vaba ruumi saatja ja vastuvõtja vahel.<\/p>\n

Eelmisel aastal pakkusid MIT-i füüsikud välja võimaluse, et juhtmevabaks eletriülekandeks võiks kasutada elektromagnetiline mitteleviv sumblaine. Need lained tekivad tavaliselt kõigis juhtmevabades ülekannetes, näiteks arvuti wifi-s, kuid lained hajuvad liialt antennist kaugenedes. MIT-i teadlaste arvates saaks selle häda ületada, pannes nii saatja kui vastuvõtja kiirgama samal resonantssagedusel. Sel juhul see kiirgus ei kustukski ning leviks suhteliselt kaugele. Samuti ei kaoks kiirguse võimsus, kuna mitte-resonantssagedusel võnkuvad objektid kiirguse võimsust väga ei mõjutaks.<\/p>\n

Marin Soljacic’i meeskond realiseeris oma teooria käesoleval aastal ringjate vaskanteenidega. Antennide diameeter oli ligi pool meetrit, kuid Soljacic’i sõnul saab seda vähendada. Seadme abil pandi juhtmvaba elektriga põlema 60 vatine lambipirn ning vooluülekande efektiivsus oli 40%, mis ühtis hästi nende teoorias ennustatuga. <\/p>\n

Juhtmevaba elektriülekande kasutusala oleks väga lai, alustades nõiteks eri meditsiiniliste implantaatidega, lõpetades kasvõi sülearvutiga või külmkapiga.<\/p>\n

Koostas: Tiit Sepp<\/p>\n

Allikas: Science <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Elektrijuhtmete sasipundar on kahtlemata üks moodsa maailma imedest, mis tekib pea kõikjale kuhu ta tekkida saab. Temast vabanemiseks on ainult kaks võimalust, esiteks juhtmed korralikult lahti harutada ja seejärel nad nii seada, et nad sassi ei läheks, mida nad siiski mõne aja möödudes teevad, või leida võimalus elektrit juhtmevabalt transportida. Kui tavaliselt valime kõik selleks […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-758","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/758","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=758"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/758\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=758"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=758"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=758"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}