{"id":7589,"date":"2010-09-01T09:45:03","date_gmt":"2010-09-01T06:45:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7589"},"modified":"2010-09-04T11:28:30","modified_gmt":"2010-09-04T08:28:30","slug":"birgit-ellermae-ei-tohiks-segamini-ajada-teaduse-tegemist-ja-haritust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7589","title":{"rendered":"Birgit Ellerm\u00e4e: “Ei tohiks segamini ajada teaduse tegemist ja haritust.”"},"content":{"rendered":"

Gustav Adolfi G\u00fcmnaasium ja Tallinna Sikupilli Keskkool<\/em><\/p>\n

Miks peaks f\u00fc\u00fcsikat \u00fcle\u00fcldse koolides \u00f5petama?<\/strong><\/p>\n

Vastan sellele k\u00fcsimusele k\u00fcsimusega? Miks on suhtlemiseks vaja \u00f5ppida keeli? Nii nagu ilma keeleta ei ole v\u00f5imalik suhelda, lugeda huvitavat kirjandust, ei ole ka v\u00f5imalik \u00fcks pluss \u00fchte tundmata k\u00e4ia poes ja matemaatikat tundmata lugeda f\u00fc\u00fcsikat ja f\u00fc\u00fcsikalisi ning keemilisi n\u00e4htusi mitte tundes tajuda \u00fcmbritsevat reaalsust. Omamata pilti \u00fcmbritsevast loodus- ja sotsiaalkeskkonnast, ei ole v\u00f5imalik seda m\u00f5ista ja selles toime tulla.<\/p>\n

Mis Te ise f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamisel enda eesm\u00e4rgiks seate? Mida Teie klassiruumist lahkunul peaks
\nf\u00fc\u00fcsikast meelde j\u00e4\u00e4ma?<\/strong>\"\"<\/a><\/p>\n

T\u00e4pselt nendel eelmainitud p\u00f5hjustel. Et k\u00f5ik meie \u00fcmber toimuv oleks lihtsam, loogilisem, m\u00f5testatum. Oluline on seoste leidmise oskus realistlikes igap\u00e4evaelulistes situatsioonides. Seoses, seosed, seosed\u2026Ja loomulikult nii f\u00fc\u00fcsika klassist lahkuja, kui ka \u00f5pilane \u00fcldiselt, kes mistahes klassiruumis oma privilegeeritud \u00f5igust kasutab, omab sealt lahkudes teadmistest tulenevat j\u00f5udu.<\/p>\n

Mis tundub olevat f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise juures hetkel ja tulevikus k\u00f5ige suurem probleem? Kuidas
\nEestis tundub \u00fcldse f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamisega lugu olevat? Osa meediav\u00e4ljaandeid mainivad ikka aeg-
\najalt, et loodusteaduslik kirjaoskus ei ole piisav…<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige suurem kitsaskoht on v\u00f5rdsed v\u00f5imalused ehk siis v\u00f5rdne stardiplatvorm tulenevalt
\nkeskkonnast, millest noor tuleb ja keskkond kuhu ta \u00f5ppima tuleb. Kui m\u00f5lemad kitsaskohad
\nkattuvad on tekkinud olulised k\u00e4\u00e4rid.<\/p>\n

Ja loomulikult pole v\u00f5rreldav uudiskirjanduse osakaal kasv\u00f5i humanitaarteaduslike raamatutega.<\/p>\n

Mis v\u00f5iks noori motiveerida tulema just f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks \u00f5ppima? Kuidas Te ise f\u00fc\u00fcsika
\n\u00f5petamise juurde j\u00f5udsite?<\/strong><\/p>\n

Minu j\u00f5udmine f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise juurde on v\u00e4ga isiklik tee iseenda leidmiseni. Kutsumus on alati olnud. Enesekindluse ja \u2013 usu leidmiseni, et mul midagi \u00f6elda, arenevale inimesele kaasa anda, v\u00f5ttis natukene aega. Bakalaureusekraadi olen saanud tehnikateadustes TT\u00dc-s. TL\u00dc-s \u00f5petajakoolituse programm on
\nl\u00f5puj\u00e4rgus.<\/p>\n

Iga \u00f5pilane on erinev. Kui ideaalis on teadmiste omandamise soov tingitud sisemisest motivatsioonist, siis reaalselt pead leidma ka teisi v\u00f5imalusi \u00f5pilasteni j\u00f5udmiseks. Kas l\u00e4bi filosoofiliste m\u00f5tiskluste (aja olemuse dilemma, korduvad mustrid) v\u00f5i f\u00fc\u00fcsikute taga inimeste n\u00e4gemise, et kasv\u00f5i v\u00e4listada \u00fcldlevinud arusaama usu ja teaduse teineteist v\u00e4listavasse iseloomu, mis v\u00f5ib ka teinekord uue vaatenurgana avada uksi sisenemaks \u00f5pilase veendunud arusaamadesse ja neid veidi nihutades.<\/p>\n

Minu eesm\u00e4rk ongi f\u00fc\u00fcsikale anda \u00f5pilase vaatevinklist, \u00fchest k\u00fcljest laiem, aga ka l\u00e4hedasem t\u00e4hendus. Sellest tulenevalt usun kasvavat ka motivatsiooni \u00f5ppida f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks. V\u00f5imalust iseseisvalt tundi l\u00e4bi viia on juba nii m\u00f5nigi \u00f5pilane kasutanud. Seeme on k\u00fclvatud.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gime loodusteaduste mainest. Kas selline olukord, kus need oleksid \u00fcldpopulaarsed, on
\nv\u00f5imalik? Miks peaks sellist olukorda taotlema, kas seda on \u00fcldse vaja? <\/strong><\/p>\n

Milleks j\u00e4tta kasutamata privilegeeritud \u00f5igust \u00f5ppida ja vabatahtlikult end vaimuvanglasse aheldada? Ideaalis on igal homsel lapsevanemal loodusteaduslik kirjaoskus. Ei tohiks segamini ajada teaduse tegemist ja haritust. Loomulikult on v\u00f5imalik, et loodusteaduslikud ained oleksid \u00fcldpopulaarsed, kui nimetame \u00fcldpopulaarseks ka kirja- ja arvutamisoskust. See lihtsalt peab nii olema.<\/p>\n

Kas uue \u00f5ppekavaga on astutud \u00f5ige samm? Milliseid v\u00e4ljakutseid v\u00f5ib see tuua \u00f5petajatele, kuidas v\u00f5ib see \u00f5pilaste suhtumist m\u00f5jutada?<\/strong><\/p>\n

Kehtiva m\u00e4\u00e4rusega v\u00f5rreldes on \u00f5ppekavades t\u00e4psustatud \u00f5pitulemused ja \u00f5ppesisu, mis teoorias peaks h\u00e4sti m\u00f5juma erinevate koolide taseme \u00fchtlustamisele. N\u00e4itab ka vastavate koolituste olemasolu, et senise ainekava lugemise juures vajasid \u00f5petajad abi.<\/p>\n

Praktiliste t\u00f6\u00f6de osakaal peab t\u00f5usma ja muudatusena f\u00fc\u00fcsilises \u00f5pikeskkonnas on see ka ainekavas sees. V\u00f5imalused selle rakendamiseks on kooliti aga v\u00e4ga erinevad. Paljudes koolides puuduvad spetsiaalsed vahendid praktiliste t\u00f6\u00f6de tegemiseks. Loodan, et eelarve koostamise juures on selle peale m\u00f5eldud. Vastasel korral peaks kriitiliselt suhtuma muudatustesse, millede koostamisel on m\u00f5eldud vaid paar sammu ette. Loodan v\u00e4ga, et eksin. Et sellest allikast saab oja ja ka j\u00f5ge n\u00e4eme kunagi.<\/p>\n

Kuidas kooliv\u00e4lised organisatsioonid saaksid \u00f5petajat oma t\u00f6\u00f6 tegemisel toetada? Mida
\nsaaks teha n\u00e4iteks F\u00fc\u00fcsika Selts? Millise kuvandi v\u00f5iks luua meedia? <\/strong><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva \u00f5petaja ei ole enam info valdaja. Pigem info vahendaja. Seet\u00f5ttu n\u00e4en peamist v\u00f5imalust info piisavalt kiires liikumises, et see j\u00f5uaks \u201eahjusoojana\u201c ka info edastajateni koolis. Meedias s\u00f5na v\u00f5tja peaks olema piisavalt haritud ja enesekriitiline, m\u00f5istmaks millistel teemadel s\u00f5na v\u00f5tta ja millised v\u00f5ivad olla tema loodud muljete tagaj\u00e4rjed. S\u00fcgavalt m\u00f5tlema vastutusele, mille ta v\u00f5tab.<\/p>\n

Kui suurt rolli m\u00e4ngib f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate kogukonna omavaheline l\u00e4bik\u00e4imine?<\/strong><\/p>\n

Mis kasu on \u201etagatoas\u201c ehitatud tuumareaktorist, kui seda inimkonna heaoluks ei rakendata?<\/p>\n

Mis on juba praegu h\u00e4sti?<\/strong><\/p>\n

H\u00e4sti on see, et m\u00f5eldakse, kuidas paremini teha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Gustav Adolfi G\u00fcmnaasium ja Tallinna Sikupilli Keskkool Miks peaks f\u00fc\u00fcsikat \u00fcle\u00fcldse koolides \u00f5petama? Vastan sellele k\u00fcsimusele k\u00fcsimusega? Miks on suhtlemiseks vaja \u00f5ppida keeli? Nii nagu ilma keeleta ei ole v\u00f5imalik suhelda, lugeda huvitavat kirjandust, ei ole ka v\u00f5imalik \u00fcks pluss \u00fchte tundmata k\u00e4ia poes ja matemaatikat tundmata lugeda f\u00fc\u00fcsikat ja f\u00fc\u00fcsikalisi ning keemilisi n\u00e4htusi mitte […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,35],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7589","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7589","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7589"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7589\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7589"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7589"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7589"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}