{"id":762,"date":"2007-08-21T12:52:37","date_gmt":"2007-08-21T09:52:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=762"},"modified":"2010-03-29T09:57:01","modified_gmt":"2010-03-29T06:57:01","slug":"tehisujujatel-pole-liikuvaid-osi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=762","title":{"rendered":"Tehisujujatel pole liikuvaid osi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlastel on &otilde;nnestunud panna v&auml;ikesed pol&uuml;st&uuml;reenpallid vesinikperoksiidi lahuses liikuma, kattes nende &uuml;he k&uuml;lje plaatinaga. M&otilde;ne mikromeetrise l&auml;bim&otilde;&otilde;duga pallid hakkavad liikuma, sest plaatina katal&uuml;&uuml;tilisel toimel laguneb vesinikperoksiid veeks ja hapnikuks. Teadlased usuvad, et kunagi on v&otilde;imalik kasutada &quot;tehisujujaid&quot; ravimite&nbsp;organismi toimetamiseks.<\/strong><\/p>\n<p>Nii&nbsp;pisikesi objekte ujuma panna pole sugugi lihtne, sest v&auml;ikestel kaugustel on vesi v&auml;ga viskoosne. M&otilde;ned bakterid kasutavad ujumiseks keerulise ehitusega viburit. Tehiviburi loomine on osutunud v&auml;ga keerukaks. Ramin Golestanian, Sheffieldi &Uuml;likooli teoreetiline f&uuml;&uuml;sik ja tema kolleegid pakkusid&nbsp;2005. aastal v&auml;lja palju lihtsama idee v&auml;ikeste objektide liikuma panemiseks, kusjuures liikuvaid osi ei kasutata &uuml;ldse. Praeguseks on teise Sheffieldi f&uuml;&uuml;siku, Richard Jonesi juhitud t&ouml;&ouml;r&uuml;hm selle idee realiseerinud.<\/p>\n<p>Kasutati pol&uuml;st&uuml;reenpalle, mille l&auml;bim&otilde;&otilde;t oli umbes 1.6&micro;m&nbsp;ja mille &uuml;ks k&uuml;lg oli kaetud plaatinag<img decoding=\"async\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/balls.jpg\" alt=\"\" \/>a. K&auml;ivitunud katal&uuml;&uuml;tilise reaktsiooni k&auml;igus v&auml;heneb plaatinaga kaetud ala l&auml;heduses vesinikperoksiidi kontsentratsioon. S&auml;ilitamaks tasakaalu hakkab vesi sellest piirkonnast eemale voolama. See voolav vesi l&uuml;kkabki pallikest katte suhtes kindlas suunas.<\/p>\n<p>Kasutades mikroskoopi on kindlaks tehtud, et pallikesed liiguvad kiirusega kuni 5&micro;m\/s, mis ei j&auml;&auml; palju maha sama suurte bakterite kiirusest. Golestanian arvab, et sama tehnoloogiat saaks kasutada ka teistes vedelikes, kaasaarvatud veres. Paraku peavad &quot;ujujad&quot; v&auml;ikeste m&otilde;&otilde;tmete t&otilde;ttu jagama ka bakterite probleeme. P&otilde;rked veemolekulidega t&otilde;ukavad pallikesi nende teelt k&otilde;rvale: seda protsessi nimetatakse Browni liikumiseks. P&auml;rast m&otilde;nesekundilist liikumist kindlas suunas hakkasid pallikesed ujuma m&ouml;&ouml;da t&auml;iesti suvalist trajektoori.<\/p>\n<p>Golestanian s&otilde;nul pole v&otilde;imalik luua pisikest objekti, mis&nbsp;ei alluks Browni liikumisele. Samas usub ta, et&nbsp;neid on v&otilde;imalik v&auml;liselt juhtida, n&auml;iteks objekti paigaldatud magnetdipooli abil saaks seda magnetv&auml;ljaga t&uuml;&uuml;rida.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<\/p>\n<p>Allikas: <cite>physicsworld.com<\/cite><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlastel on &otilde;nnestunud panna v&auml;ikesed pol&uuml;st&uuml;reenpallid vesinikperoksiidi lahuses liikuma, kattes nende &uuml;he k&uuml;lje plaatinaga. M&otilde;ne mikromeetrise l&auml;bim&otilde;&otilde;duga pallid hakkavad liikuma, sest plaatina katal&uuml;&uuml;tilisel toimel laguneb vesinikperoksiid veeks ja hapnikuks. Teadlased usuvad, et kunagi on v&otilde;imalik kasutada &quot;tehisujujaid&quot; ravimite&nbsp;organismi toimetamiseks. Nii&nbsp;pisikesi objekte ujuma panna pole sugugi lihtne, sest v&auml;ikestel kaugustel on vesi v&auml;ga viskoosne. M&otilde;ned bakterid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-762","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/762","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=762"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/762\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=762"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=762"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=762"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}