{"id":763,"date":"2007-08-21T12:49:44","date_gmt":"2007-08-21T09:49:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=763"},"modified":"2011-08-08T23:34:42","modified_gmt":"2011-08-08T20:34:42","slug":"grafiidist-tehakse-erakordselt-tugevat-paberit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=763","title":{"rendered":"Grafiidist tehakse erakordselt tugevat paberit."},"content":{"rendered":"<div><span style=\"font-size: x-small;\"><\/p>\n<div><strong><\/strong><\/div>\n<p>\u00a0<\/span><\/div>\n<p><span style=\"font-size: x-small;\"><strong>Grafeenoksiidist valmistatud &#8220;paber&#8221; on uus materjal, mida saab voltide, kortsutada ja teatud m\u00e4\u00e4ral ka venitada. Materjali erip\u00e4ra seisneb aga selles, et olles tavalise paberi paksune on ta erakordselt k\u00f5va ja tugev. Materjali loojad arvavad, et seda saab kasutada n\u00e4iteks ioonjuhtide ja superkondensaatorite loomisel.<\/p>\n<p><\/strong>Grafeen on \u00fche aatomi paksune grafiidikiht. Ainulaadste elektriliste omaduste k\u00f5rval on ta ka v\u00e4ga tugev. USA Northwesterni \u00dclikooli t\u00f6\u00f6grupp eesotsas Rodney Ruoffiga on avastanud, et oks\u00fcdeeritud grafeeni on v\u00f5imaliks suures koguses siduda &#8220;paberiks&#8221;, mis on k\u00f5vem ja tugevam kui teised \u00f5hukesed materjalid.<\/p>\n<p>Ruoffi eesm\u00e4rgiks on olnud lahutada grafiit \u00fcksikuteks lehtedeks ja need lehed siis uuel viisil kokku panna. Selleks oks\u00fcdeeritakse grafiit, mille k\u00e4igus umbes poolte s\u00fcsiniku aatomitega seotakse <img decoding=\"async\" src=\"\/pildid\/paber.jpg\" alt=\"\" align=\"right\" \/>hapniku aatom. Seej\u00e4rel segatakse oksiid vette, mille k\u00e4igus hapniku aatomid t\u00f5ukuvad vee molekulidest ja kihid eralduvad. L\u00f5puks filtreeritakse vedelik l\u00e4bi spetsiaalse membraani nii, et kihid kogutakse struktuuri, mis vastab grafeenoksiid &#8220;paberile&#8221;.<\/p>\n<p>Tavaline grafiit on v\u00e4ga habras, vaja on vaid v\u00e4ikest j\u00f5udu, et kihte \u00fcksteisest eraldada. Uudses &#8220;paberis&#8221; on aga kihid omavahel l\u00e4bip\u00f5imunud ja seet\u00f5ttu on see tugevam. P\u00f5imunud struktuur laseb kihtidel ka nihkuda, mist\u00f5ttu materjal on ka painduvam. \u00dclimalt oluline on, et matejali juhtivusomadused on seotud hapniku kogusega selles. &#8220;Paberit&#8221; saab kasutada ka n\u00e4iteks koos pol\u00fcmeeride, keraamiliste materjalide ja metallidega, luues nii hoppis uusi materjale.<\/p>\n<p>Mitmekesiste omaduste t\u00f5ttu v\u00f5ib grafeenoksiidist kasu olla nii kontrollitava l\u00e4bilaskvusega membraanide kui ka energiat salvestavate superkondensaatorite loomisel.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<\/p>\n<p>Allikas: <em>physicsworld.com<\/em><\/p>\n<p><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 Grafeenoksiidist valmistatud &#8220;paber&#8221; on uus materjal, mida saab voltide, kortsutada ja teatud m\u00e4\u00e4ral ka venitada. Materjali erip\u00e4ra seisneb aga selles, et olles tavalise paberi paksune on ta erakordselt k\u00f5va ja tugev. Materjali loojad arvavad, et seda saab kasutada n\u00e4iteks ioonjuhtide ja superkondensaatorite loomisel. Grafeen on \u00fche aatomi paksune grafiidikiht. Ainulaadste elektriliste omaduste k\u00f5rval on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-763","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-grafeengrafaan","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/763","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=763"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/763\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=763"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=763"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=763"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}