{"id":7634,"date":"2010-09-02T11:08:04","date_gmt":"2010-09-02T08:08:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7634"},"modified":"2010-09-03T22:30:13","modified_gmt":"2010-09-03T19:30:13","slug":"sudametegevuse-kontrollimine-laseritega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7634","title":{"rendered":"Laserid v\u00f5ivad viia uut t\u00fc\u00fcpi s\u00fcdamestimulaatori v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni"},"content":{"rendered":"

USA teadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud meetodi l\u00fchikeste valguss\u00e4hvatustega s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide tempo reguleerimiseks, mis v\u00f5ib viia v\u00e4hem rakke kahjustava stimulaatori v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni. Andrew Rollinsi juhitud meeskond Clevelandis asuvas Case Western Reserve Universitys n\u00e4itas esmakordselt, kuidas vutilootes l\u00f6\u00f6vat s\u00fcda infrapunalaseri valguse v\u00f5ngetega s\u00fcnkroniseerida saab.<\/strong><\/p>\n

Selletaolised uurimused said alguse 2008. aastal, kui titaan-safiir laseri eriti l\u00fchikeste, femtosekundiliste v\u00f5ngetega suudeti s\u00fcdamelihase rakkude v\u00e4ikeste r\u00fchmade tegevust reguleerida. S\u00fcdamelihase rakud t\u00f5mbuvad s\u00fcdamelihases \u00fcheskoos kokku, et s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke tekitada. Paraku ilmnes, et protsessi k\u00e4igus v\u00f5ivad rakud kahjustuda saada.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Linnu s\u00fcdamelihaste kontrollimine<\/p><\/div>\n

Uues uurimist\u00f6\u00f6s v\u00f5eti eeskujuks uuring, mis n\u00e4itas kuidas v\u00f5nkuv infrapunavalgus v\u00f5ib raku toimingupotentsiaali (\u201eaction potential\u201c) m\u00f5jutada. Selline nimi on antud kiiretele rakusisestele potentsiaalimuutustele, mida arvatakse lihase kokkut\u00f5mbeile eelnevat. Sellised toimed avastati katsetel, kus laseriga valgustamise aeg oli kahjustusi tekitavast palju v\u00e4iksem.<\/p>\n

Linnus\u00fcdamete m\u00f5jutamine<\/h3>\n

Suurendades valgusallikat 1.88 \u03bcm lainepikkuse ning millisekundiliste v\u00f5ngete juures t\u00f6\u00f6tava infrapunase laserdioodini, sihtis meekond hoolikalt 0.3\u00a0mm2 <\/sup>suurust vutiloote s\u00fcdametoru ala. Kuna linnuloodete s\u00fcda hakkab l\u00f6\u00f6ma umbes 40 inkubaatoris veedetud tunni j\u00e4rel, kasutas Clevelandi meeskond looteid, mis olid inkubaatoris olnud 53 kuni 59 tundi ning mille s\u00fcdamed l\u00f5id tavaliselt umbes korra kahe sekundi jooksul. Valgus juhiti rakkudeni 400\u00a0\u03bcm diameetriga fiibri kaudu, mis oli lootest 500\u00a0\u03bcm kaugusel ning s\u00fcdametoru valgustati kaks korda sekundis.<\/p>\n

Tulemus oli laserivalguse v\u00f5ngete ning s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide selline s\u00fcnkronisatsioon, et iga valgusv\u00f5nge kutsus esile samaaegselt toimuva s\u00fcdametukse. Valgustamise sageduse suurendamine kolme v\u00f5nkeni sekundis p\u00f5hjustas sama s\u00fcdames ning kui laser l\u00fclitati v\u00e4lja, aeglustus s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide kiirus peaaegu oma algtasemele. Seni kaua kuni valgustuse intensiivsust hoiti \u00fclemisest piirist (t\u00f6\u00f6r\u00fchm tegi kindlaks, et see on umbes 0.81\u00a0J\u00a0cm\u20132)<\/sup> madalamal, olid s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gid \u00fchtlased ning elektronmikroskoobiga uurimisel ei t\u00e4heldatud rakkudele mingeid kahjustusi.<\/p>\n

\u00dcldise s\u00fcdame kasvamise ning kaasas\u00fcndinud rikete uurimisel on linnulooted olnud oluliseks mudeliks. S\u00fcdame kasvamisest ning riketest teatakse endiselt v\u00e4he, kuid lindudel on suhteliselt lihtne anatoomia, mis areneb kiiresti ning elus selgroogsete loomadega t\u00f6\u00f6tamist piiravad siiani karmid reeglid. Meetod v\u00e4lispidiselt s\u00fcdame t\u00f6\u00f6d kontrollida annaks uurijatele v\u00f5imaluse m\u00f5jutada j\u00f5ude, mis muudavad s\u00fcdametoru neljakambriliseks organiks ning uurida mis protsessi jooksul toimub.<\/p>\n

Toimingupotentsiaali avalikkusele esitlemine<\/h3>\n

Siiski on inimeste elektriliste s\u00fcdamestimulaatorite asendamine laseritega veel kaugel, sest p\u00f5hjused, miks laser nii toimib, on veel ebaselged. USA meeskond arvab, et \u00f5igete tingimuste korral p\u00f5hjustab laser ioonikanaleid avades ning toimingupotentsiaale m\u00f5jutades temperatuurimuutuse. Kas see juhtuks ka tumedamates inims\u00fcdame kudedes, ei ole veel kindel.<\/p>\n

Teadlased usuvad, et optilistel s\u00fcdamestimulaatoritel oleks elektriliste ees eeliseid, sest need ei peaks s\u00fcdamega f\u00fc\u00fcsilises kontaktis olema. Sellega omakorda v\u00e4lditakse kahju, mida elektroodid ise m\u00f5nikord aidatavale organile teha v\u00f5ivad. Lisaks on v\u00f5imalik laserit t\u00e4pselt huvi pakkuvale kohale suunata. Uurimist\u00f6\u00f6d kirjeldatatakse ajakirjas Nature Photonics<\/a><\/cite>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

USA teadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud meetodi l\u00fchikeste valguss\u00e4hvatustega s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide tempo reguleerimiseks, mis v\u00f5ib viia v\u00e4hem rakke kahjustava stimulaatori v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni. Andrew Rollinsi juhitud meeskond Clevelandis asuvas Case Western Reserve Universitys n\u00e4itas esmakordselt, kuidas vutilootes l\u00f6\u00f6vat s\u00fcda infrapunalaseri valguse v\u00f5ngetega s\u00fcnkroniseerida saab. Selletaolised uurimused said alguse 2008. aastal, kui titaan-safiir laseri eriti l\u00fchikeste, femtosekundiliste v\u00f5ngetega suudeti s\u00fcdamelihase […]<\/p>\n","protected":false},"author":385,"featured_media":7642,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7634","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7634","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/385"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7634"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7634\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/7642"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7634"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7634"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7634"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}