{"id":764,"date":"2007-08-21T12:46:25","date_gmt":"2007-08-21T09:46:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=764"},"modified":"2010-03-29T09:57:14","modified_gmt":"2010-03-29T06:57:14","slug":"tippteadus-vajab-vaakumit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=764","title":{"rendered":"Tippteadus vajab vaakumit"},"content":{"rendered":"<p><strong>Vaakumi saavutamise tehnoloogia saab ilmselt otsustavaks mitmete suurte projektide puhul nagu n&auml;iteks&nbsp;Suur Hadronite&nbsp;Kollaider (LHC), Rahvusvaheline Eksperimentaalne Temotuureaktor(ITER). <\/strong><\/p>\n<p>Vaakumiteadlaste jaoks on peamine k&uuml;simus: kuidas saavutada sobiv vaakumkeskkond m&otilde;istliku hinna eest. Erinevate projektide puhul on meetodid selle saavutamiseks erinevad. K&otilde;ik nad aga eeldavad teadlastelt projekti vajaduste m&otilde;istmist ja aparatuuri ehitusest tingitud vaakums&uuml;steemide erip&auml;ra tundmist. Raskeks teevad selle m&auml;&auml;ramatused s&uuml;steemi t&ouml;&ouml;parameetrites ning sobiva tehnika tootmine ja k&auml;itlemine.<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"122\" height=\"83\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/LHC(1).jpg\" alt=\"LHC\" style=\"width: 104px; height: 68px;\" \/><\/p>\n<p>Kuna enamasti ei tea eksperimentaatorid t&auml;pselt, kui head vaakumit on tarvis, siis n&otilde;uavad nad vaakumispetsialistidelt parimat. See viib aga tavaliselt &uuml;leliigsete kulutusteni, mida saaks v&auml;ltida, kui kohe oleks teada, kuidas vaakumi kvaliteet m&otilde;jutab eksperimendi kulgu. Samas on isegi siis raske arvutada r&otilde;hku katse jaoks olulistes kohtades, sest v&auml;iksemgi muutus aparatuuri ehituses v&otilde;ib k&otilde;ike muuta. Olukorra teeb veel keerulisemaks sage uudsete materjalide kasutamine, mille vaakumit m&otilde;jutavad omadused pole teada.<\/p>\n<p>ITER-i puhul on probleemiks &uuml;lik&otilde;rged temeratuurid, LHC-i puhul aga ruuminappus. Kiirenditunneli pikkus on peaaegu 27 km, ruumi pumpade jaoks on aga tunnelis napilt. Nendes tingimustes kasutatakse spetsiaalset tehnoloogiat, kus vaakumkambri seinu kasutatakse pumpadena.&nbsp;R&otilde;hku v&otilde;ivad m&otilde;jutada ka vaakumin&auml;idikud, nende stabiilsus j&auml;tab veel paljuski soovida.<\/p>\n<p>Kui seadmed on projekteeritud, tuleb need ka valmistada ja l&otilde;puks leida inimesed, kellel on piisavalt teadmisi, et nendega t&ouml;&ouml;d teha. See pole k&uuml;ll mustkunst, kuid sageli ka mitte t&auml;ppisteadus.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<\/p>\n<p>Allikas:physicsworld.com<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vaakumi saavutamise tehnoloogia saab ilmselt otsustavaks mitmete suurte projektide puhul nagu n&auml;iteks&nbsp;Suur Hadronite&nbsp;Kollaider (LHC), Rahvusvaheline Eksperimentaalne Temotuureaktor(ITER). Vaakumiteadlaste jaoks on peamine k&uuml;simus: kuidas saavutada sobiv vaakumkeskkond m&otilde;istliku hinna eest. Erinevate projektide puhul on meetodid selle saavutamiseks erinevad. K&otilde;ik nad aga eeldavad teadlastelt projekti vajaduste m&otilde;istmist ja aparatuuri ehitusest tingitud vaakums&uuml;steemide erip&auml;ra tundmist. Raskeks teevad selle [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-764","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/764","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=764"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/764\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=764"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=764"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=764"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}