{"id":765,"date":"2007-08-18T06:47:51","date_gmt":"2007-08-18T03:47:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=765"},"modified":"2011-08-08T23:34:47","modified_gmt":"2011-08-08T20:34:47","slug":"aatomid-vahetavad-spinne","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=765","title":{"rendered":"Aatomid vahetavad spinne"},"content":{"rendered":"<p><font size=\"2\"><strong><\/p>\n<p>USA f&uuml;&uuml;sikud on v&auml;lja m&otilde;elnud viisi, kuidas vahetada &uuml;lik&uuml;lma rubiidiumi aatomipaaride spinnseisundeid. Aatomeid hoitakse paigal laserkiirtest loodud optilise v&otilde;re abil. Oskus vahetada edasi-tagasi &uuml;ksikuid spinnolekuid on oluline samm edasi kvanarvutite arendamisel.<\/p>\n<p><\/strong><\/p>\n<p>Kui tavalises arvutis kasutatakse bitte, mille v&auml;&auml;rtuseks on 1 v&otilde;i 0, siis kvantarvutites kasutatakse kvantbitte, mis v&otilde;ivad olla samaaegselt erinevates olekutes. Kui kvantarvutil on N sellist bitti, siis saab samaegselt esitada 2<sup>N <\/sup>v&auml;&auml;rtust. Seega suudaks kvantarvuti opereerida eksponentsiaalselt kiiremini.<\/p>\n<p>Kui tavaline SWAP v&auml;rav vahetab kahe kvantbiti olekud, siis kvantarvuti loojad loodavad luua ka<img decoding=\"async\" alt=\"\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/spinn.jpg\" \/> mehanismi, mille abil saab vahetusprotsessi poole peal katkestada. Sellisel juhul saaks aatomid f&uuml;&uuml;siliselt lahutada, kuid oma olekute t&otilde;ttu j&auml;&auml;vad nad endiselt seotuks.<\/p>\n<p>Trey Porto ja tema kolleegid NIST-is ja USA Marylandi &Uuml;likoolis moodustasid kaks optilist v&otilde;ret, &uuml;hes olid k&otilde;ikide aatomite spinnolekud 1, teises 0. Siis &uuml;hendati m&otilde;lemad v&otilde;red nii, et selle igasse potentsiaaliauku j&auml;i 2 aatomit. Aatomid hakkasid v&otilde;nkuma olekute 1-0 ja 0-1 vahel. Kui aga aatomitele m&otilde;lemas v&otilde;res anti samad algolekud, siis resonantsi ei tekkinud.<\/p>\n<p>Siiski on veel vaja optiliste v&otilde;rede kasutamiseks kvantarvutites hulk t&ouml;&ouml;d teha, sest esialgu ei ole veel tegeletud aatomite lahutamisega. Samuti anti k&otilde;igile &uuml;he v&otilde;re aatomitele &uuml;hesugune olek, kuid arvutis peab olema v&otilde;imalik iga aatomi olekut eraldi m&auml;&auml;rata.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<\/p>\n<p>Allikas: <em>Nature<\/em><font face=\"Tahoma\" color=\"#800000\" size=\"2\"><\/font><\/p>\n<p>physicsworld.com<\/p>\n<p><\/font><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>USA f&uuml;&uuml;sikud on v&auml;lja m&otilde;elnud viisi, kuidas vahetada &uuml;lik&uuml;lma rubiidiumi aatomipaaride spinnseisundeid. Aatomeid hoitakse paigal laserkiirtest loodud optilise v&otilde;re abil. Oskus vahetada edasi-tagasi &uuml;ksikuid spinnolekuid on oluline samm edasi kvanarvutite arendamisel. Kui tavalises arvutis kasutatakse bitte, mille v&auml;&auml;rtuseks on 1 v&otilde;i 0, siis kvantarvutites kasutatakse kvantbitte, mis v&otilde;ivad olla samaaegselt erinevates olekutes. Kui kvantarvutil on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-765","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/765","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=765"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/765\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=765"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=765"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=765"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}