{"id":769,"date":"2007-08-27T16:30:03","date_gmt":"2007-08-27T13:30:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=769"},"modified":"2010-03-29T09:56:41","modified_gmt":"2010-03-29T06:56:41","slug":"kes-soojendab-kliimat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=769","title":{"rendered":"Kes soojendab kliimat?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Heidelbergi &Uuml;likooli f&uuml;&uuml;sik Pablo Verdes uuris seoseid temperatuurit&otilde;usu ja kasvuhoonegaaside &otilde;hkupaiskamise vahel. Kasutades statistilisi meetodeid, mitte kliimamudeleid n&auml;itas ta nende vahel tugevat seost, mis annab alust arvata, et globaalset soojenemist p&otilde;hjustab siiski inimkond, kuigi paljud uurijad on teistel seisukohtadel.<\/strong><\/p>\n<p>Seni on enamik t&otilde;endeid inim&otilde;judest kliima muutumisele hangitud atmosf&auml;&auml;rimududelitest. Need mudelid p&otilde;hinevad aine voolamist kirjeldavatel v&otilde;rranditel, mis aga ei suuda paratamatult k&otilde;iki tegureid arvesse v&otilde;tta. N&auml;iteks on raske arvestada pilvede m&otilde;juga. Kuigi k&otilde;ik mudelid ennustavad temperatuurit&otilde;usu j&auml;tkumist, aravavad m&otilde;ned&nbsp;teadlased, et inimm&otilde;jud on &uuml;lehinnatud.<img decoding=\"async\" alt=\"V\u00e4line m\u00f5jur\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/DrivingForce.jpg\" \/><\/p>\n<p>Verdes kasutas oma uurimist&ouml;&ouml;s aga hoopis viimase 150 aasta statistilisi andmeid kolme teguri kohta: temperatuuri muutused, vulkaaniline aktiivsus ja p&auml;ikesekiirgus. Esialgu &uuml;ritas ta leida temperatuuri ja &uuml;lej&auml;&auml;nud kahe faktori vahel seost, siis uuris aga, kas v&auml;lise m&otilde;jutaja (n&auml;iteks inimtegevuse) lisamine v&otilde;iks viia parema koosk&otilde;lani. Selleks kasutas Verdes matemaatilist meetodit, mida tuntakse mittelineaarse aegridade anal&uuml;&uuml;sina.<\/p>\n<p>Selgus, et leitud v&auml;lise m&otilde;juri graafik sobib peaaegu ideaalselt graafikuga, mis kirjeldab kasvuhoonegaasida ja aerosoolide &otilde;hkupaiskamist. Teisis&otilde;nu n&auml;itas uurimus, et inimm&otilde;jud sobivad t&auml;iendajaks looduslikele teguritele, et luua selline kliima, nagu see just hetkel on. J&auml;reldusele, et inimesed on kliima muutumises s&uuml;&uuml;di, on tulnud sellel aastal ka m&otilde;ned organisatsioonid (Intergovernmental Panel on Climate Change).<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<\/p>\n<p>Allikas: <em>Physics Review Letter<\/em><\/p>\n<p><em>physicsworld.com<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Heidelbergi &Uuml;likooli f&uuml;&uuml;sik Pablo Verdes uuris seoseid temperatuurit&otilde;usu ja kasvuhoonegaaside &otilde;hkupaiskamise vahel. Kasutades statistilisi meetodeid, mitte kliimamudeleid n&auml;itas ta nende vahel tugevat seost, mis annab alust arvata, et globaalset soojenemist p&otilde;hjustab siiski inimkond, kuigi paljud uurijad on teistel seisukohtadel. Seni on enamik t&otilde;endeid inim&otilde;judest kliima muutumisele hangitud atmosf&auml;&auml;rimududelitest. Need mudelid p&otilde;hinevad aine voolamist kirjeldavatel v&otilde;rranditel, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-769","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=769"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/769\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}