{"id":770,"date":"2007-08-31T11:43:42","date_gmt":"2007-08-31T08:43:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=770"},"modified":"2011-08-08T23:34:21","modified_gmt":"2011-08-08T20:34:21","slug":"klaasparlimang","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=770","title":{"rendered":"Klaasp\u00e4rlim\u00e4ng"},"content":{"rendered":"<p><strong>Norra f&uuml;&uuml;sikud on loonud huvitavaid lab&uuml;rintjaid mustreid, lastes kuivada seagul, mis on valmistatud veest, gl&uuml;tseroolist ja v&auml;ikestest klaashelmestest. Sarnaseid katseid on simuleeritud ka arvutil, kust selgub, et mustrid tekivad ilmselt siis, kui segusse tungivad &otilde;hukanalid, mis l&uuml;kkavad helmed laiali.<\/strong><\/p>\n<p>Sellised lab&uuml;rindilaadsed mustrid tekivad spontaanselt paljudes s&uuml;steemides, n&auml;iteks magneetilistes vedelikes ja keemiliste reaktsioonide k&auml;igus. F&uuml;&uuml;sikud arvavad, et mustrid tekivad s&uuml;steemi tasakaalu rikkumisel, kui erinevate j&otilde;udude t&otilde;ttu tungivad &uuml;he faasi &quot;s&otilde;rmikud&quot; teise.<\/p>\n<p>Bjornar Sandes ja teised Oslo &Uuml;likooli teadlased tegid katseid vee, gl&uuml;tserooli ja v&auml;ikeste kla<img decoding=\"async\" alt=\"\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/klaas(1).jpg\" \/>ashelmeste (50-100 &micro;m) seguga. Vedelik pumbati l&auml;bi v&auml;ikese ava kahe &uuml;mmarguse klaasplaadi vahele ja j&auml;eti kuivama. Umbes kolme tunni p&auml;rast hakkasid &auml;&auml;rtesse tekkima esimesed kanalid, mis liikusid keskme poole. Umbes kolme p&auml;evaga oli kogu plaat mustriga kaetud.<\/p>\n<p>T&ouml;&ouml;r&uuml;hm tegu kindlaks, et helmeste erineval kontsentratsioonil tekkisid erinevad mustrid: kui helmeid oli v&auml;he, olid kanalid suuremad ja helmed olid p&auml;rast kuivamist rohkem laiali.<\/p>\n<p>Arvutil modeleeriti protsess, vaadeldes seda kahe j&otilde;u m&otilde;ju tulemusena: pindpinevusj&otilde;ud &otilde;hu ja vedeliku piirpinnal ning helmeste liikumisel tekkiv h&otilde;&otilde;rdej&otilde;ud. Need j&otilde;ud arvutati igal ajahetkel, ning &otilde;hutunneli teeks valiti v&auml;hima vastupanuga suund. Nii saadi enam-v&auml;hem sama muster, mis eksperimendiski.<\/p>\n<p>Sandes pidi aga m&auml;rkima, et kuigi muster on sarnane teistes s&uuml;steemis tekkivatega, ei saa seda simulatsiooni siiski n&auml;iteks magneetiliste vedelike jaoks kasutada, sest m&otilde;juvad j&otilde;ud on liialt erinevad.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<\/p>\n<p>Allikas: <em>Physics Review Letter<\/em><\/p>\n<p><em>physicsworld.com<\/em><\/p>\n<p><em>&nbsp;<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Norra f&uuml;&uuml;sikud on loonud huvitavaid lab&uuml;rintjaid mustreid, lastes kuivada seagul, mis on valmistatud veest, gl&uuml;tseroolist ja v&auml;ikestest klaashelmestest. Sarnaseid katseid on simuleeritud ka arvutil, kust selgub, et mustrid tekivad ilmselt siis, kui segusse tungivad &otilde;hukanalid, mis l&uuml;kkavad helmed laiali. Sellised lab&uuml;rindilaadsed mustrid tekivad spontaanselt paljudes s&uuml;steemides, n&auml;iteks magneetilistes vedelikes ja keemiliste reaktsioonide k&auml;igus. F&uuml;&uuml;sikud arvavad, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-770","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/770","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=770"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/770\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=770"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=770"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=770"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}