{"id":771,"date":"2007-08-31T11:44:30","date_gmt":"2007-08-31T08:44:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=771"},"modified":"2011-08-08T23:34:12","modified_gmt":"2011-08-08T20:34:12","slug":"poorame-jou-suunda-laatsega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=771","title":{"rendered":"P\u00f6\u00f6rame j\u00f5u suunda&#8230;l\u00e4\u00e4tsega"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kahe pinna vahel eksisteeriva Casimiri j&otilde;u suunda on v&otilde;imalik &quot;ideaalse&quot; l&auml;&auml;tse abil&nbsp; muuta vastupidiseks. Sellisel l&auml;&auml;tsel peab olema aga veel &uuml;ks erip&auml;ra: tema materjali murdumisn&auml;itaja peab olema negatiivne. Selline tehnoloogia v&otilde;imaldaks v&auml;ltida h&otilde;&otilde;rdumist mikroskoopilistes mehanismides. Sellisele j&auml;reldusele on j&otilde;udnud Suurbritannia f&uuml;&uuml;sikud Leonhardt ja Thomas Philbin St. Andrewsi &uuml;likoolist.<\/strong><\/p>\n<p>Kummalise t&otilde;mbumise kahe juhtivast materjalist plaadi vahel avastas 1948. aastal Henrik Casimir, selgus,&nbsp;et tegemist on fenomeniga, mida saab seletada vaid kvantf&uuml;&uuml;sika abil. Elektromagnetv&auml;lja v&otilde;nkumised tekitavad olukorra, kus surve kahe plaadi vahel on v&auml;iksem kui v&auml;ljaspool. Kuigi see j&otilde;ud on v&auml;ike, saab ta otsustavaks kaugustel, mis on v&auml;iksemad mikromeetrist. <\/p>\n<p>Philbinid on aga leidnud, et seda j&otilde;udu saab p&ouml;&ouml;rata &quot;ideaalse&quot; l&auml;&auml;tse abil. Sellise l&auml;&auml;tse omadused ei s&otilde;ltu valguse lainepikkusest, ilmselt oleks see v&otilde;imalik valmstada negatiivse murdumisn&auml;itajaga materjalist, kus valgus murdub tavalisega v&otilde;rreldes vastupidi. Uurijad loodavad tekitada nii j&otilde;u, mis on piisav, et panna h&otilde;ljuma 500 nm paksune alumiiniumpeegel.<\/p>\n<p>Kuna nanotehnoloogia mastaapides on Casimiri j&otilde;ud h&otilde;&otilde;rdumise peap&otilde;hjus, siis v&otilde;ib selle p&ouml;&ouml;ramine viia murranguni mikroskoopiliste masinate loomisel. Ent selliste l&auml;&auml;tsede loomisel on veel pikk tee k&auml;ia ja laialdaste praktiliste tulemusteni j&otilde;udmiseks v&otilde;ib minna veel mitu aastat.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<\/p>\n<p>Allikas: <em>New Journal of Physics<\/em><\/p>\n<p><em>physicsworld.com<\/em><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kahe pinna vahel eksisteeriva Casimiri j&otilde;u suunda on v&otilde;imalik &quot;ideaalse&quot; l&auml;&auml;tse abil&nbsp; muuta vastupidiseks. Sellisel l&auml;&auml;tsel peab olema aga veel &uuml;ks erip&auml;ra: tema materjali murdumisn&auml;itaja peab olema negatiivne. Selline tehnoloogia v&otilde;imaldaks v&auml;ltida h&otilde;&otilde;rdumist mikroskoopilistes mehanismides. Sellisele j&auml;reldusele on j&otilde;udnud Suurbritannia f&uuml;&uuml;sikud Leonhardt ja Thomas Philbin St. Andrewsi &uuml;likoolist. Kummalise t&otilde;mbumise kahe juhtivast materjalist plaadi vahel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-771","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/771","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=771"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/771\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=771"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=771"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=771"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}